Eesti kodakondsuse sai tänavu ligi 800 inimest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kodakondsuse määratlemise ning dokumentide väljastamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Pildil on PPA Tammsaare büroo. Autor/allikas: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Eesti kodakondsuse omandas lõppeval aastal 773 inimest, kellest ligi 500 olid määratlemata kodakondsusega ning pisut üle 200 endised Venemaa kodanikud. Kodakondsuse saanute arv oli 41 võrra suurem kui eelmisel aastal.

"Kõige rohkem Eesti kodakondsuse saanutest, 497 isikut, olid enne määratlemata kodakondsusega. Teise suure grupi moodustasid endised Venemaa kodanikud, keda oli 205," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Kristen Kanarik.

Lisaks oli tänavu Eesti kodakondsuse saanute seas ka 20 endist Ukraina kodanikku, kaheksa Armeenia ja kaheksa Pakistani kodanikku, seitse Leedu, viis Valgevene, neli Läti, kolm India ja Türgi kodanikku, kaks Sri Lanka, kaks USA, kaks Kõrgõzstani ja kaks Soome kodanikku. Lisaks said Eesti kodakondsuse üks Aserbaidžaani, üks Egiptuse, üks Gruusia, üks Hiina ja üks Kameruni kodanik.

Kanarik selgitas, et seaduse kohaselt saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse üle 15-aastane välismaalane isikliku avalduse alusel, kui ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, omab pikaajalise elaniku elamisluba või elamisõigust ning tema elukoht on registreeritud Eestis, ta oskab eesti keelt, tunneb põhiseadust ja kodakondsuse seadust ning omab legaalset püsivat sissetulekut.

Kodakondsuse seadus võimaldab lihtsustatud tingimustel omandada Eesti kodakondsuse ka alaealisel lapsel, vähemalt 65-aastasel taotlejal, täisealistel piiratud teovõimega isikutel ning isikutel, kes terviseseisundi tõttu teatud tingimusi täielikult täita ei suuda.

Rahvastikuregistri andmetel elas 1. detsembri seisuga Eestis 85 085 Vene Föderatsiooni kodanikku ja 69 169 määratlemata kodakondsusega isikut. Teised suuremad Eestis elavate välisriikide kodanike rühmad on Ukraina kodanikud, keda on 11 385, neile järgnevad 7488 Soome kodanikku ja 4960 Läti kodanikku.

Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 71 051 määratlemata kodakondsusega inimest. Seega vähenes 11 kuuga kodakonsuseta inimeste arv Eestis 2,6 protsendi võrra. Eelmise, 2019. aasta jooksul vähenes määratlemata kodakondsusega inimeste arv 6,7 protsenti.

Venemaa kodanikke elas Eestis 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 85 917, tunamullu samal ajal aga 88 785 inimest. Seega vähenes Eestis elavate Venemaa kodanike arv 2019. aasta jooksul 3,2 protsenti. Tänavu 11 kuuga on Eesti elavate Vene kodanike arv vähenenud ligi ühe protsendi võrra.

Möödunud aastal andis valitsus Eesti kodakondsuse kokku 732 inimesele, kellest 459 olid määratlemata kodakondsusega ning 221 olid endised Venemaa kodakondsed.

"Seega kokkuvõtvalt saab öelda, et võrreldes eelmise aastaga on Eesti kodakondsuse saanute arv jäänud samasse suurusjärku. Samuti ei ole oluliselt muutunud asjaolu, et enam kui pooled Eesti kodakondsuse saanutest on varem olnud määratlemata kodakondsusega ja järgmise suurema hulga kodakondsuse saanutest moodustavad endised Venemaa Föderatsiooni kodanikud," tõdes Kanarik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: