Eelnõu annab võimudele ulatusliku voli määratleda inimesi välisagentidena ning piirata avalikke kogunemisi ja internetti postitatavat sisu.

Seni pidid välisagendiks tunnistatud isikud või organisatsioonid end justiitsministeeriumis registreerima, väljaanded vastava märkega varustama ja esitama oma tegevuse kohta detailseid aruandeid. Vastasel juhul ähvardas neid trahv.

Riiguduuma teatas kolmapäeval, et nüüdsest on reeglite eirajale ete nähtud karistus karmim ning süüdlase võib kuni viieks aastaks vangi mõista.

Laiendatud piirangute eelnõu peab läbima veel föderatsiooninõukogu hääletuse ning sama president Vladimir Putini allkirja.

"Kui oled saanud poliitiliseks tegevuseks välismaalt raha, registreeri end välisagendina ja jätka tegevust," ütles eelnõu autorite hulka kuuluv duumasaadik Vassili Piskarjov.

"Aga informeeri valitsusorganeid ja Vene kodanikke, millise valitsuse huvides sa tegutsed," lisas ta.

Välisagentide seadus võeti vastu 2012. aastal ning see andis võimudele loa tunnistada vabaühendusi ja meediaorganisatsioone välisagentideks.

Kriitikute sõnul on eelnõu eesmärk kitsendada opositsiooni tegutsemisvõimalusi enne järgmise aasta duumavalimisi.

Välisagendiks tunnistatud ühendused peavad iga poole aasta tagant oma tegevusest, seal hulgas välisallikatest saadud raha kulutamisest ja muu vara kasutamisest aru andma ning iga kord riigi või haridusasutustesse pöördumisel oma agendistaatust mainima.

Aastate jooksul on seaduse haare kasvanud, mullu laiendati seda üksikisikutele nagu ajakirjanikud ja ja blogijad.

Kolmapäeval riigiduumas vastu võetud seadusmuudatusega on välisagent see, kes saab materjale või rahalist toetust välismaalt, aga ka juba välisagendiks kuulutatud organisatsioonilt.

Seadus keelab neil isikutel munitsipaalvalitsustes töötada.