"Raske olukord, häid vastuseid sellele pole," ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley, kui temalt küsiti Afganistani tuleviku kohta. 

Pentagon toob septembriks ära oma viimased 2500 sõdurit vastavalt president Joe Bideni otsusele, ütles Milley. 

"Mis juhtub pärast seda, ma arvan, et on mitmeid erinevaid võimalusi, millest mõned on küllaltki halvad, mõned mitte väga halvad," sõnas kindral. 

"Halvima juhtumi puhul variseb valitsus, variseb sõjavägi kokku. Leiab aset kodusõda ja humanitaarkatastroof, mis sellega kaasas käib," ütles Milley. 

See võib hõlmata tema sõnul äärmusrühmituse Al-Qaeda taastumist, mis viis USA sissetungini 2001. aastal, kuna Al-Qaeda korraldas Ühendriikides 11. septembri terroriaktid. 

"Teisest küljest on neil armee, see on 350 000-liikmeline armee, ja politseivägi ning Afganistani julgeolekujõud, on valitsus," ütles Milley. 

"Nad on viinud juba pikemat aega läbi ülestõusuvastaseid operatsioone Talibani vastu. Seega pole see ette otsustatud, et Kabul nii-öelda automaatselt langeb."

Parim lahendus oleks Talibani ja valitsuse läbirääkimistel saavutatud lepe, ütles Milley, kuid ta keeldust spekuleerimast, mis tee afgaanid pärast USA vägede lahkumist valivad. 

Isegi pärast USA sõdurite lahkumist on Ühendriikidel võimekus jälgida ja jälitada Al-Qaedat, kui see grupp tahab oma mõjuvõimu laiendada. 

"Meil on suur võimekus jälitada ja võtta sihtmärgiks oma riigi vastaseid," ütles Milley. 

"Afganistan ja Pakistan pole ainsad kohad, kus sellised terroristlikud ohud asuvad. Me oleme võimelised jälgima, me oleme võimelised lööki andma, kui selleks vajadus tekib."