USA ametnikud Afganistanis ütlevad, et vägede väljaviimine juba käib ja läheb 1. mail lihtsalt edasi. Washington rõhutab aga seda tähtaega, sest 2020. aastal lepiti Talibaniga kokku, et väed viiakse välja 1. maiks.

Ka NATO alustas oma vägede väljaviimist neljapäeval ning taevas Kabuli ja pealinna lähedal asuva Bagrami õhujõudude baasi kohal sagib ühe rohkem helikoptereid.

Ühendriigid on otsustanud 20-aastase Afganistanis viibimise lõpetada hoolimata sellest, et rahulepet valitsuse ja Talibani vahel ei ole ja lahingud maapiirkondades jätkuvad.

Reede õhtul sai Logari provintsi pealinnas Pul-e-Alamis autopommiplahvatuses surma vähemalt 21 ja viga 100 inimest.

USA president Joe Biden teatas märtsis, et "igavene sõda" lõpetatakse ja Afganistani jäänud 2500 Ameerika sõdurit viiakse välja 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute 20. aastapäevaks.

"Kohutav rünnak 20 aasta eest ei ole põhjenduseks, et me peaksime jääma sinna 2021. aastal," ütles ta.

Kuna Taliban on USA vägede lahkumise kokkuleppes lubanud, et ta võõrvägesid otseselt ei ründa, on mässulised võtnud halastamatult sihikule valitsusväed maapiirkondades ja külvavad hirmu linnades.

USA sõdurite lahkumine suurendab Afganistani tavaelanike hirmu.

"Kõik kardavad, et meil tulevad tagasi Talibani ajastu sünged päevad," ütles Kabuli eraraadiojaamas töötav Mena Nowrozi.

"Taliban on ikka sama, nad ei ole muutunud. USA oleks pidanud pikendama kohalolekut vähemalt aasta või kahe võrra," lisas ta.

Afganistani president Ashraf Ghani kinnitab, et valitsusväed suudavad Talibani mässulisi vaos hoida.

Tema sõnul võtab võõrvägede lahkumine Talibanilt põhjuse võidelda.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley tunnistab aga, et täielikku kaost ei saa välistada.

"Halvimal juhul võib kokku variseda valitsus ja sõjavägi. Tuleb kodusõda ja humanitaarkatastroof, mis sellega kaasas käib," ütles Milley nädal algul. 

USA väed tungisid Afganistani 2001. aasta oktoobris vastuseks 11. septembri terrorirünnakutele.

20 aastat hiljem, kui sõjas on surma saanud ligi 2400 ameeriklast ja kümned tuhanded afgaanid, on lahkumine Bideni sõnul õigustatud, sest USA väed on taganud, et riigist ei saa enam Läänt ründavate džihadistide baasi.