Rakvere küsimused said pühapäeval vastuse

Virumaa pealinna Rakvere linnavolinike valimiste kohta ERR-i Virumaa korrespondendil tekkinud küsimused said valimispäeval ja osaliselt esmaspäeval vastuse.
K: Kas Reformierakond, kelle ridadest oleks kahe valimise vahel nagu torm üle käinud ja sinna eelmise korra 48 kandidaadist vaid 12 alles jätnud, suudab seekord Haljalasse kandideerima läinud Rakvere ekslinnapeata ja eelmiste valimiste ülekaaluka häältemagneti Marko Tormita üldse volikokku pääseda? Või olid tookordsed 937 häält antud eelkõige Rakveres 2017. aastal valimised võitnud Reformierakonnale, mitte Tormile, kes kaheaastase võimuloleku järel suutis oma erakonna opositsiooni mängida.
V: Reformierakond suutis seekord saada kokku 516 häält ja sellest piisas volikogus üheks kohaks. Eelmisel korral saadi seitse kohta.
K: Kas sotsiaalmeedias üliaktiivne olemine õigustab end ehk kas keskerakondlasest linnapea Triin Varek saab eelmise korra 283 häälele juurde seekord Väike-Maarjasse kandideerima siirdunud Riigikogu liikme Siret Kotka eelmise korra 173 häält?
V: Triin Varek sai 689 häält, mis oli Rakvere linnas sel korral parim tulemus. Keskerakonnal oli seni volikogus kolm kohta, nüüd on neli.
K: Kas sarnaselt viimatiste Riigikogu valimistega suudab Üllar Saaremäe alistada Isamaa siseheitluses Marko Pomerantsi ning kas kahe peale suudavad nad saada rohkem hääli kui Isamaa esinumber, Rakvere volikogu esimees Mihkel Juhkami?
V: Pomerants sai Saaremäelt revanši tulemusega 136:113 ning kahe peale saadi Juhkamist jagu napilt 249:223. Juhkami kaotas eelmiste valimistega võrreldes üle saja hääle ja langes Isamaa nimekirjas kolmandaks. Ettepoole kerkisid Kert Karus (384 häält; eelmisel korral Isamaa kolmas tulemus 155 häält) ja Neeme-Jaak Paap (353 häält; eelmisel korral sai ta Reformierakonnas 135 häält). Kokkuvõttes võib aga Isamaa esinumbrina Juhkami erakonna tulemusega rahule jääda, sest kui eelmisel korral saadi viis kohta, siis sel korral saavutati ülekaaluka võitjana kaheksa (algselt üheksa, aga häälte ülelugemine tõi muutuse - R.K.) kohta.
K: Kas seni viiel korral Rakveres Isamaa eest kandideerinud Rainer Miltop saab Eesti 200 esinumbrina kokku 200 häält?
V: Ei saanud, kuid ta 146 häälest piisas, et saada E-200-le volikogus üks koht ning see tulemus on Miltopi kohalike valimiste isiklik rekord, eelmine (94 häält) püsis 2009. aastast.
K: Kas korraks EKRE ministriks kerkinud, kuid naisepeksukahtlustusega tagasi astuma pidanud ja esimeses kohtuastmes õiguse saanud Marti Kuusikusse suhtuvad valijad pigem kui kannatanusse või kui kannatusi põhjustajasse? Mõõdutähiseks sobib eelmisel korral Kuusikule antud 173 häält.
V: Kuusik sai 105 häält, mis oli neljast volikokku pääsenud EKRE esindajast kolmas tulemus. EKRE sai volikogus juurde kaks kohta.
K: Kas võimuvangerduste tulemusena kaks aastat tagasi Rakvere abilinnapeaks saanud ja valimistel sotside linnapeakandidaadiks kerkinud Laila Taluniku poliitiline tõus väärib jätku ka valijate hinnangul ning kas ta suudab oma eelmise korra 11 häält vähemalt kümnekordistada?
V: Talunik sai 140 häält ja sotsiaaldemokraadid säilitasid volikogus kaks kohta.
K: Kas mõlemad Roheliste erakonna kandidaadid suudavad saada kahekohalise arvu hääli?
V: Ei saanud mõlemad, üks sai 20 ja teine 6 häält.
K: Ja lõpetuseks. Seekord sai Rakvere linnas taas kõige pikema nimekirja kokku kahekordne Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes kandideerib oma koduerakonna Keskerakonna vastu. Huvitav, mitu inimest seekord nimekirjas Rakvere Heaks kandideerijaist ühegi hääleta jääb. Neli aastat tagasi oli selliseid inimesi Jaadla nimekirjas üheksa.
V: Seekord oli nulli saajaid koguni 15, kusjuures üheski teises nimekirjas sellise "saavutuse" tegijaid ei olnud. Lisaks said üheksa inimest ühe hääle ja seitse inimest kaks häält. Rakvere Heaks kaotas volikogus ühe koha ja nüüd esindab neid seal vaid Jaadla.
Lääne-Virumaal toimunud valimistest saate parema pildi ERR-i ülevaateloost.