Lääne-Virumaal käis 47 725 hääleõiguslikust inimesest valimas 25 683 ehk 53,8 protsenti, kusjuures see protsent on täpselt sama kui neli aastat tagasi. Toona olid need arvud vastavalt 50 263 ja 27 060.

Kõrgeim valimisaktiivsus oli 62,9 protsendiga Haljala vallas ja madalaim 46,7 protsendiga Tapa vallas.

Haljalas võimu loomise variandid veidi vähenesid

Haljala vallas jagunesid volikogu 17 kohta kuue nimekirja vahel. Seda võib tunduda palju, kuid neli aastat tagasi oli see arv veel ühe võrra suurem. Neli kohta said valimisliit Maheda ja valimisliit Plaan A, kes mõlemad tugevdasid oma positsiooni ühe koha võrra.

Valimised võitnud valimisliidu Maheda häältemagnetiks kerkis Eesti Lootsis vanemlootsina töötav Margus Laigu, kes eelmise korra 14 häält vahetas 61 hääle vastu. Valimisliidu eelmise korra liidri, volikogu aseesimehe ja Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa juhatuse liikme Margus Punase hääled kahanesid 96-lt 42-le, kuid ka nendest piisas volikogu koha jaoks.

Plaan A ridades kogus Palmse Mehaanikakoja juhatuse liige Anti Puusepp ka valla parima häältesaagi 143 häält, mida on võrreldes eelmise korraga (64) üle kahe korra rohkem. Küll jäi Plaan A nimekirjas teise varuna volikogu ukse taha vallavolikogu esimees Vello Väinsalu, keda toetas 25 valijat ehk 35 vähem kui eelmisel korral.

Kolm kohta sai taas valimisliit Vaba Vallakodanik, kelle parimana sai Rakvere ametikooli õpetaja-praktikakoordinaator, valla endine majandus- ja hankejuht Annes Naan 80 häält.

Neljalt kolmele vähenesid Reformierakonna kohad. Reformierakonna ridades sai valla teise tulemuse, 138 häält vallavanem Ivar Lilleberg, kelle toetus kasvas nelja aastaga märgatavalt, sest eelmistel valimistel sai ta 14 häält. Rakvere linnas eelmisel korral enim hääli kogunud, kuid kahe perioodi vahel Rakvere linnapea kohast ilma jäänud ja Haljalasse kandideerima kolinud Riigikogu liige Marko Torm piirdus seekord 68 häälega, mis tagas volikogu koha tallegi.

Kaks kohta sai EKRE (eelmisel korral ühe), kelle ridades pääses taas volikokku 115 häält (eelmisel korral 82) kogunud OÜ LeoKala juhatuse liige, rannakalur Leo Bergström.

Ühe koha sai valimisliit Parem Koduvald, kellele ridades pääses volikokku eksvallavanem Leo Aadel, kes oli eelmisel korral Reformierakonnas suurim häältemagnet 131 häälega, kuid seekord sai vaid 45 häält. Isamaa seekord oma ainsat kohta kaitsta ei suutnud ja kaks kohta muutus nulliks Keskerakonnal.

Seni moodustasid Haljalas kogu valimisperioodi koalitsiooni valimisliidud Maheda, Plaan A ja Reformierakond.

Kadrinas võitis kindlalt valimisliit Tegu Seob

Kadrinas sai 19 volikogu kohast 11 valimisliit Tegu Seob, kus vallavanem, eelmisel korral sotside seas Rakvere volikku kandideerinud ja sinna kindlalt valituks saanud Kairit Pihlak kogus valla teise tulemuse 134 häält ning teine oli 107 häälega vallavalitsuse liige, Kadrina hooldekodu juhataja Andres Nukk. Valimisliidu Tegu Seob kuues tulemus oli volikogu esimehel Madis Viisel, kes sai seekord 68 häält ehk hääle rohkem kui neli aastat tagasi.

Vallas paremuselt teise tulemuse ja tasuks neli kohta sai valimisliit Koduvald, kus edukaimana sai EELK Kadrina Katariina Koguduse juhatuse esimees, volikogu eksesimees Jaanus Reisner 67 häält.

Valla parima üksiktulemuse, 136 häält sai EKRE esinumber, töötu Siim Umerov, kes aitas oma koduerakonnale kindlustada kaks kohta. EKRE oli esimest korda Kadrinas väljas oma nimekirjaga, neli aasta tagasi valimisliidus kandideerides sai Umerov 11 häält.

Senise üheksa koha asemel sai seekord vaid kaks kohta volikogusse VL Terve Vald, mille eest kogus taas parima tulemuse Tapa valla ettevõtlusspetsialist ja AB Kinnisvara maakler Marko Teiva. Samas kahanes tema nelja aasta tagune häältesaak tugevalt ja 161 häälest jäi alles 81.

Kadrinas tegid pärast eelmisi valimisi koalitsiooni Terve Vald, Koduvald ja tollane IRL, kuid see lagunes ja vahepael oli oht, et volikogu saadetakse laiali. Töörahu saabus koos uue vallavanema Kairit Pihlakuga.

Rakvere linnas võitis Isamaa

Rakvere linnas kogus kõige rohkem hääli Isamaa ja kuigi algul välja kuulutatud üheksast kohast jäi pärast hääleandmete täpsustamist neil lõpuks järele kaheksa, on seda siiski kolme võrra rohkem kui neli aastat tagasi.

Neli kohta said nii Keskerakond (+1) kui ka EKRE (+2), kahe kohaga jätkavad volikogus sotsid, ühe koha sai esimest korda valimistele välja tulnud Eesti 200 ning ühe koha sai ka neli aastat tagasi Rakveres valimised võitnud ja siis seitse kohta saanud Reformierakond.

Volikogu pääsme said nii linnapea Triin Varek (Keskerakond) kui ka volikogu esimees Mihkel Juhkami (Isamaa).

Enne valimisi oli Rakvere linnas võimul Isamaa, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kolmikliit.

Rakvere linnas toimunust saab täpsemat ülevaadet lugeda meie portaali eriloos.

Rakvere vallas oli 13 taas õnnelik arv

Rakvere vallas sai VL Üheskoos teist valimist järjest 19 volikogu kohast 13. Kui eelmistel valimistel jätkus kohti veel neljale erakonnale, siis seekord said sisse vaid EKRE (4, eelmine kord 1) ja Isamaa (2, eelmine kord 1). Keskerakond jäi oma ühest kohast ilma ja sotsid seekord oma nimekirja Rakvere vallas välja ei pannudki.

Teist valimist järjest oli vallas häältemagnetiks pensionärist volikogu esimees Peep Vassiljev, kuid tema häältesaak kahanes märgatavalt 481-lt 254-le. Tubli toetuse tõusu osaliseks sai aga vallavanem Maido Nõlvak, kes eelmise korra 79 hääle asemel sai seekord 215 valija toetuse.

Isamaa edukaim oli taas põllumees, Saaremetsa OÜ juhatuse liige Ain Altermann, kes sai 92 häält ehk nelja aastaga kogunes tal 11 lisahäält.

Kui EKRE suutis eelmisel korral kolmest kandidaadist ühe volikokku saata, siis seekord oli nende nimekirjas juba kaheksa nime ja pooled neist said volikokku. Neist edukaim oli Ivar Dreifeldt, kes eelmisel korral sai Isamaa nimekirjas 14 häält, kuid seekord suutis EKRE poolt võrkpallientusiastina välja rekaamitud Dreifeldt saada 141 häält.

Tapal võitu kaitsnud valimisliit Valgejõgi kaotas kohti

Tapa vallas suutis võitu kaitsta valimisliit Valgejõgi, kuid kui eelmine kord saadi 23 volikogu kohast kümme, siis seekord oli Tapal volikogu kohti 21 ja neist kaheksa kuulub Valgejõele.

Keskerakond kaotas nelja aasta tagusega võrreldes ühe koha ja neil on nüüd volikogus neli esindajat.

Neli esindajat on ka Reformierakonnal, kelle kohtade arv ei muutunud.

Kahelt valimisliidult kohti napsanud EKRE suutis eelmise korra nulli vahetada sel korral kolme koha vastu.

Valimisliit Koostöö kaotas neljast kohast pooled ja nüüd on neil kohti kaks.

Põnev heitlus oli Tapal individuaalvõidu pärast ja lõpuks edestas volikogu esimees, Tallinna spordikooli juhataja Maksim Butšenkov (Keskerakond) Viru-Nigula valla majanduskeskuse juhatajat ja endist Tapa vallavanemat Alari Kirti (VL Valgejõgi) ühe häälega, nad said vastavalt 301 ja 300 häält. Võrreldes nelja aasta tagusega kaotas Butšenkov 16 häält, kuid Kirt sai kaks häält juurde.

Reformierakonnas läks nii, et edukaimaks osutus abivallavanem Andrus Freienthal (113; +36), kes edestas vallavanem Riho Telli (108; +5) ja volikogu aseesimeest, rahvusooper Estonia solisti Reigo Tamme (48; -56).

EKRE edukaim oli Aigar Põder 123 häälega (tal tuli nelja aastaga lisaks 39 häält) ja VLis Koostöö sai 63 häält Tapa gümnaasiumi direktor Elmu Koppelmann, kes kaotas nelja aastaga 53 häält.

Tapal sõlmisid 2018. aasta sügisel koalitsioonileppe Keskerakond, Reformierakond ja valimisliit Koostöö.

Vinnis kuivas Keskerakonna edu kokku

Kui Keskerakond sai eelmisel korral Vinni 17-liikmelises volikogus kaheksa kohta, siis seekord saadi küll taas kõige rohkem hääli, kuid kohti jagus keskerakondlastele sel korral vaid viis. Edukaim häälte saaja oli vallavanem Rauno Võrno, kes sel korral sai 359 häält, mis on kahe võrra vähem kui neli aastat tagasi. Riigikogu eelmise koosseisu liige Toomas Väinaste sai 126 häält ehk tema kaotus oli nelja aastaga kuus valijat. Riigikogu praeguse koosseisu liige, esimest korda volikokku kandideerinud Kaidi Höövelson kogus 86 häält ja sai ka valituks.

Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald sai volikogus viis kohta, kusjuures volikokku saanutest olid kaks eelmisel korral Keskerakonna, üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja üks Isamaa ridades. MKVV edukaim oli 124 häälega abivallavanem Eerik Lumiste, kes sotside ridades sai 2017. aastal üheksa häält rohkem.

Eelmise korra kahele kohale kaks kohta lisaks saanud EKRE ridades tegi kõva populaarsuse tõusu turismiettevõtja, OÜ Art Dessert juhatuse liige Evelin Poolamets, kes eelmisel korral sai 153 ja sel korral valla edukaimana 430 häält.

Isamaa senised kolm kohta jäid kolmeks kohaks ka uues volikogus. Nende esinumber, Kadrina abivallavanem Aarne Laas kogus sel korral 140 häält ehk 82 vähem kui eelmisel korral.

Sotsid said eelmisel korral Vinnis kaks kohta ja moodustasid koos Keskerakonnaga koalitsiooni, kuid seekord nad seal oma nimekirja välja ei pannud.

Viru-Nigulas sai ülekaalu vallavanema valimisliit

Viru-Nigulas kasvatas oma populaarsust vallavanem Einar Vallbaumi juhitav valimisliit Meie Kodu. Kui neli aastat tagasi sai see valimisliit volikogus 21 kohast üheksa, siis seekord saadi volikogus 12 kohta. Vallbaum ise suurendas oma häältesaaki 346 häälelt 424 hääleni. Valimisliidu kolmanda tulemuse tegi volikogu esimees Riho Kutsar, kes sai 76 häält, neli aastat tagasi sai ta Keskerakonna ridades 94 häält.

Kuus kohta sai valimisliit Tasakaal, kelle edukamatena said eelmisel korral valimisliidus Ranna-Viru kandideerinud, Lammasmäe puhkekeskuse juhataja Meelis Parijõgi ja Viru-Nigula vallavalitsuse majandusvaldkonna juht Raido Tetto vastavalt 100 (+7) ja 85 (-79) häält.

Volikokku pääsesid veel ühe kohaga EKRE (SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trumm sai 84 häält, eelmisel korral VLis Ranna-Viru 7 häält), VL 4K (SA Ida-Viru Keskhaigla ehituse projektijuht Koit Oras sai 54 häält, eelmisel korral VL Ranna-Viru sai 66 häält) ja Keskerakond (Karell Kiirabi õde Jelena Fjodorova sai 90 häält, eelmisel korral 166 häält). Kui EKRE ja VL 4K osalesid Viru-Nigulas esimest korda, siis Keskerakond kaotas nelja aastaga neli kohta.

Väike-Maarjas võitis taas Reformierakond

Teist valimist järjest võitis Väike-Maarja vallas Reformierakond, saades taas 19st volikogu kohast seitse, ja individuaalse parima häältesaagi, 449 häält sai taas vallavanem Indrek Kesküla, kes, tõsi küll, sai ühe hääle vähem kui neli aastat tagasi.

Kolmele kohale sai ühe koha juurde Keskerakond, kelle ridadesse tuli seekord Rakvere linnast vallavanemaks saamise plaanidega kandideerima Riigikogu liige Siret Kotka, keda aga toetas Keskülast poole vähem inimesi – 222. Keskerakonnas sai volikokku ka volikogu senine esimees, OÜ Simun Ivax juhatuse liige Hans "rukkikuningas" Kruusamägi, kes sai 37 häält (-35).

Neli kohta sälitas VL Meie Pandivere, kus enim hääli 69 (-9) sai autoremondiga tegeleva TR. Autobox OÜ juhataja Tarmo Rebane.

Väike-Maarjas näitas head kvaliteeti EKRE. Kui neli aastat tagasi ükski nende kuuest kandidaadist volikokku ei saanud, siis seekord kandideeriti küll vaid neljakesi, kuid volikogus saadi kolm kohta. Vallas paremuselt teise tulemusena 245 häält kogus pedagoog Andero Põllu, kes neli aastat tagasi üksikkandidaadina sai 16 häält.

Taas sai ühe koha Väike-Maarjas ka Isamaa, keda hakkab esindama Rakke kultuurikeskuse sporditöö koordinaator Enno Eilo, kes sai 52 häält. Neli aastat tagasi oli ta üks kolmest volikokku pääsenud, kuid sel korral mitte kandideerinud VLi Koduvald esindajast, siis sai ta 28 häält.

Eestimaa Rohelised oma ainsa kandidaadiga valimiskünnist ei ületanud.

Pärast eelmisi valimisi allkirjastasid Väike-Maarjas uute valimisteni kehtinud koalitsioonileppe Reformierakond, VL Meie Pandivere, Eesti Keskerakond ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit.

EKRE keris neljandalt kohalt esimeseks

Lõppenud valimistel oli Lääne-Virumaal kindlalt edukaim partei EKRE, kes jõudis volikogusse kõigis kaheksas omavalitsuses, saades neis üks kuni neli kohta ning kogudes kokku 23 mandaati. Nelja aastaga on edasiminek tuntav, sest 2017. aastal suudeti oma esindajad välja panna küll kuues omavalitsuses, kuid volikogusse jõuti vaid neljas kokku kuue inimesega ja siis oli see Lääne-Virumaal parteidest alles neljas tulemus.

Keskerakond taandus esikohalt teisele, sest neil on Lääne-Virumaa volikogudes 20 kohta ehk kaheksa vähem kui neli aastat tagasi. Ja kui neli aastat tagasi suutis Keskerakond laua taha jõuda kõikides omavalitsustes, siis seekord pandi nimekiri välja seitsmes omavalitsuses ja kohti saadi kuues.

Reformierakond sai sel korral parteidest küll kolmanda tulemuse, kuid saavutatud 15 kohta jäi nelja aasta tagusele tulemusele alla koguni seitsmega. Mõlemal korral saadi oma lipp viia nelja omavalitsuse volikogusse.

12 volikogu kohta ehk võrreldes nelja aasta tagusega kaks kohta vähem sai Isamaa, kelle murekohaks on aga see, et kui neli aastat tagasi oldi volikogus esindatud kuues omavalitsuses, siis nüüd ainult kolmes.

Sotside probleemid tulid esile ka erakonna esimehe Indrek Saare kodumaakonnas, sest kui 2017. aastal saadi kolmes omavalitsuses kokku viis volikogu kohta, siis seekord olid nad esindatud vaid ühes omavalitsuses, kus saadi kaks kohta.

Esimest korda kohalike omavalitsuste valimisel osalenud Eesti 200 piirdus seekord oma nimekirjaga vaid ühes omavalitsuses, kus saadi ka üks koht.

Ja kuigi Roheliste partei kohti ei saanud, siis võrreldes nelja aasta tagusega on edasiminek seegi, et oldi veidigi pildil kolmes Lääne-Virumaa omavalitsuses.

Valimisliidud said nii neli aastat tagasi kui ka nüüd 81 kohta ja mõlemal korral ollakse esindatud kõikides omavalitsustes, kusjuures neli aastat tagasi oli Lääne-Virumaa volikogudes 156, nüüd 154 kohta.