Keskerakond Tallinnas

Keskerakonna kandidaadid hoidsid Tallinki hotellis toimunud valimispeol pilku nutiseadmetes ning jälgisid pingsalt esialgseid tulemusi. Vastust küsimusele, kas Keskerakond suudab säilitada ainuvõimu, tuli kaua oodata. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et 38 kohta volikogus pole tulemus, mida oodati.

"Peamine põhjus, ma arvan, on see, et ei suutnud ehk Tallinna juhtfiguurid tõestada ja näidata, et oleme võimelised oma lubadusi täitma ja enda programmi ellu viima," kommenteeris ta.

Kõlvart ütles, et see on valijate otsus ning nüüd peavad võimule saama need, kes end Keskerakonnale vastandasid.

"Me muidugi ei loobu vastutusest, aga esimene ring peab ikkagi tulema nende erakondade vahel, kes praegu kõik koos valimised võitsid," sõnas ta.

Keskerakonna juhtfiguurid läksid öösel omaette nõu pidama. Kui nad piduliste juurde jõudsid, oli kell öösel üle kahe. Erakonna esimehe Jüri Ratase sõnul räägiti koosolekul Tallinnast, selle arengust ja elanikest ning valimistulemustest.

"Minule meenub see 2000. aastate niinimetatud seitsme päkapiku koalitsioon. Eks ta üks tohuvabohu Tallinnas on, aga hetkel on valijad otsustanud nii, et Keskerakonnal on 38 kohta. Volikogus on 79 kohta ja 38 ei ole sellest pool," rääkis Ratas.

Kõnes erakonnakaaslastele ütles Ratas, et Keskerakond on valimised üle Eesti kokkuvõttes võitnud.

"Ja see on tugev vundament minna siit edasi ka 2023. aasta riigikogu valimistele," märkis ta.

Samost: Keskerakond näitab jõupositsiooni

Nii Mihhail Kõlvarti kui ka Jüri Ratase hommikul öeldu, et Keskerakonnaga konkureerinud erakonnad peaksid hakkama moodustama oma alternatiivset koalitsiooni, pole jonn, vaid puhas jõupositsioon, ütles ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost "Ringvaates".

"See pole jonniv suhtumine, see on puhas jõupositsioon ehk eesti keelde tõlgituna, et ootame, kui te tulete, siis vaatame, kes meile sobib, mis tingimustel meile sobib, me oleme avatud pakkumistele. See on tugev positsioon," ütles Samost.

Tema hinnangul teavad kõik, et viiest erakonnast Keskerakonna vastast blokki kokku panna on keeruline.

"Täna oli näha, et vähemalt kaks erakonda indikeerisid, et neil oleks huvi Keskerakonnaga Tallinnas koostööd teha: esimesena Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja päeva jooksul andis indikatsioon ka Reformierakond Kristen Michali suu läbi. See on ainult Keskerakonna otsus, ta peab taktikaliselt vaatama, kas neile sobib partner, kes on ka Toompeal või sobib väiksem, paindlikum, vastutulelikum partner," rääkis ta.

Anvar Samost vaatas "Ringvaates" üle valimiste suurimad võitjad ja kaotajad:

Reformierakond, EKRE, Eesti 200, Isamaa ja SDE Tallinnas ja mujal

Pärast kella üht öösel ei saanud Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaat Kristen Michal ikka veel päris kindel olla, et Keskerakond ei saa Tallinnas ainuvõimu.

Lõpuks saabus kauaoodatud lõplik tulemus - Reformierakond kaotas küll kolm kohta, kuid on tulemusega rahul.

"Ei saa salata, et päris kõva värin oli sees, aga kõik läks hästi. See oli Tallinnas kõige olulisem, kas see absoluutne enamus tuleb või ei tule ja kui seda ei tule, siis siit edasi on koalitsioonivõimalused," rääkis Michal.

EKRE sai Tallinna volikogus kolm kohta juurde, samas jäi see ootustele alla. Erakonna aseesimees Mart Helme on enda pea 2500 häälega Lasnamäel väga rahul.

"Ma ei ole mingit illusiooni teinud. Keskerakond teeb seal oma tulemuse - Kõlvart on see, kelle peale nad on puhtalt mänginud. Erakonna otsus oli niisugune, et nad viskavad mind sinna hakklihamasinasse, ega neil kedagi paremat sinna võtta ei olnud," kommenteeris Helme.

Üleriigiliselt ületas EKRE aga oma nelja aasta tagust tulemust kahekordselt.

"Võib rahul olla oma tulemusega Pärnus ja Tartus. Iseenesest arvestades ka seda, et ma tean, et me kulutasime umbes kaks korda vähem raha kui järgmised konkurendid, siis ma arvan, et on hästi," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Esimest korda kandideeris valimistel ka Martin Helme abikaasa Eva Helme, kes sai Lääneranna vallas Pärnumaal teise tulemuse.

"Olen oma tulemusega väga rahul. Olen täiesti üllatunud, et see on nii hea tulemus. Eks need on ikka parteile antud hääled, need ei ole mingil juhul minu hääled, need on partei hääled," ütles Eva Helme.

Reformierakond sai üle-eestiliselt paari protsendi võrra väiksema tulemuse kui 2017. aastal.

"Selle tulemusega võib olla rahul. Arvestades seda, et meil on käimas väga rasked kriisid ja me kanname valitsemisvastutust, siis tundub, et inimesed siiski mõistavad, et keerulises olukorras tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid," kommenteeris Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas.

Esimest korda pääses mitmesse volikokku Eesti 200, Tallinna volikogus sai erakond seitse mandaati. "Meie siiski selgelt arvame, et oleme võitjad, kuna eelmine kord oli meil null sel lihtsal põhjusel, et me ei osalenud," ütles Eesti 200 Tallinna linnapea kandidaat Marek Reinaas.

Eesti 200 edestas sotsiaaldemokraate, kelle tulemus üle Eesti oli kaks korda väiksem kui eelmistel valimistel. Tallinna volikogus kaotas erakond kolm kohta. "Tegime seda, mida oskasime. Ma arvan, et meil oli väga hea meeskond, meie tänavakampaania oli väga positiivne," sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.

Isamaa tulemus jäi samaks nii Tallinnas kui ka kogu Eestis. "Kaheksa protsenti ei ole kindlasti see, mida me soovime või mis meid rahuldaks, aga see tulemus on parem kui Eesti 200 või SDE-l üle Eesti. Ma usun, et kõik erakonnad teevad kohalike valimiste järel analüüsid ja mõtlevad juba järgmistele valimistele," rääkis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Tartu tulemus

Tartus võitis valimised juba traditsiooniliselt Reformierakond, saades 19 kohta 49-liikmelises volikogus. Uustulnukana tegi võidukäigu Eesti 200, saavutades paremuselt kolmanda häältesaagi ja EKRE-ga võrdselt kaheksa mandaati.

Tulevane linnavõimu koosseis sõltub suuresti parteide positsioonist südalinna kultuurikeskuse ja keskpargi teemal, tõdes Eesti 200 esimees ja reformierakondlasest linnapea Urmas Klaasi järel populaarsuselt teine häältemagnet Kristina Kallas.

"Ilmselge on see, et Tartu valija on täna väga selgelt öelnud, et tema keskparki ehitada ei soovi. See on selge," sõnas Kallas.

Seevastu viis mandaati saanud Isamaa on võtnud keskpargi kohta leebema positsiooni.

"Kesklinna ehitamine ei ole tabu, kesklinna tuleb arendada, see ei pea olema igalt poolt ümbritsetud karjamaaga. Selle tõttu ei ole meil põhimõttelist vastasseisu," ütles Isamaa Tartu esinumber Tõnis Lukas.

Valimisööl alustatud kohtumist jätkasidki Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond esmaspäeva õhtul esimestel ametlikel koalitsiooniläbirääkimistel.

"Me võtame piisavalt aega selleks, et kõik teemad läbi rääkida. Homme näiteks arutame Tartule väga olulist teemat - see on haridus ja kultuuritemaatika. Ning siis selliselt liigume edasi," rääkis Urmas Klaas.

Katri Raigi võit Narvas

Katri Raigi valimisliidu võit oli erakordne, sest Keskerakond pole 20 võimuaasta jooksul veel valimisi kaotanud. Võit oli ka veenev - Raik sai Narvas läbi aegade parima isikliku häältesaagi ehk 4512 häält.

"Me ise olime väga tublid. Mul on suurepärane poliitiline perekond, me 85 tegime tõesti Narvas ajalugu. Olime tänavatel, rääkisime inimestega, muutsime valimiskampaaniat kui sellist. Narva inimesed hakkasid köökides rääkima kohalikust poliitikast. Ma arvan, et see on märkimisväärne läbimurre," ütles Raik "Aktuaalsele kaamerale".

Kui Katri Raigi nimekirjal on Narva volikogus 15 kohta, siis Keskerakonnal kümme. Võrreldes eelmiste valimistega kaotas Keskerakond 13 mandaati.

"See kriis, mis meil on olnud viimased kolm ja pool aastat, see, mis juhtus omal ajal, kui erakonnast lahkus praktiliselt pool liikmetest ja kõik need, kes olid tegusad, arvestatavad isiksused siin Narva tasemel. Seda nii lihtne taastada ei ole," selgitas Keskerakonna Narva esinumber Mihhail Stalnuhhin.

Siiski ei saanud Raigi valimisliit volikogus enamust ja linna valitsemiseks peab hakkama koalitsiooni moodustama.

EKRE võit Pärnus

EKRE-le olid seekordsed valimised edukad. EKRE võttis valimisvõidu, saades kümme kohta 39-liikmelises volikogus. Ühe mandaadiga jäid neile alla Reformierakond ja linnapea Romek Kosenkraniuse valimisliit.

Valimiste ööl, kui tulemused olid selgunud, rõõmustas väike peopaika veel alles jäänud seltskond koos EKRE esinumbri Alar Lanemani ja erakonna Pärnumaa ringkonna juhi Helle Kullerkupuga võidu üle. Laneman, kellel oli õnnestunud koguda 1554 häält, uue koalitsiooni osas veel kindlat sõna ei öelnud. Poolteist aastat on Pärnus võimul oldud koos valimisliiduga Pärnu Ühendab ja Keskerakonnaga.

"Esimene asi, vaatame muidugi partnerite poole. Ja me lähtume ikkagi sellest, milline on kogemus partneri või partneritega, kas on olemas usaldus, kas sõna peab ja kas need sihid sobivad, mis meil programmis kirjas on," rääkis Laneman.

Kui Lanemanist sai EKRE esinumber Pärnus, ei olnud ta nõus riigikogust ära tulema ja Pärnus konkreetset ametit vastu võtma.

"Selline oli minu algne soov, et toetada EKRE-t siin kohapeal ja teha hea tulemus ja saada siis võib-olla võimalus volikogu tööd juhtida. Ühel hetkel sain ma aru, et sihikul on ka ikkagi linnapea koht ja on ju olnud tavaks, et kõige parema tulemuse teinud erakond saab linnapea koha. Aga nagu ma ütlesin, on sisu vormist alati eespool. Vaatame, mis vastab paremini asja huvidele ja siis nii ka vastavalt käitume," sõnas Laneman.

Saaremaal võitis kriisis ametist lahkunud vallavanem

Saaremaal võitis valimised valimisliit Terve Saaremaa, saades kaheksa kohta 31-liikmelises volikogus. Enim saarlaste hääli sai koroonakriisi tõttu ametist tagasi astunud endine vallavanem Madis Kallas.

Veel enne kesköö saabumist oli praeguse Saaremaa valla koalitsioonipartner Reformierakond tulnud õnnitlema valimiste võitjat, valimisliitu Terve Saaremaa.

"Eks tuleb hakata tasapisi vaatama, kuidas need jõujooned lähevad," ütles Reformierakonna esinumber Jaanus Tamkivi.

"Minule ei meeldi asjadega selles mõttes venitada, et avalikkus soovib teada kiiremini, kes on järgmised vallajuhid, mis erakonnad, mis valimisliidud. Vaatame, kuidas läheb," sõnas valimiste võitja, Terve Saaremaa nimekirjas kandideerinud Madis Kallas.

Kallas kinnitas ka veel esmaspäeva õhtul, et koalitsioonikõnelusi alustatakse lisaks Reformierakonnale ka Keskerakonnaga.

SDE kaotas üle Eesti kohti

Viljandis võitis valimised valimisliit Südamega Viljandis, mille tuumiku moodustavad sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatidele läksid valimised edukalt veel Hiiumaal ja Võrus.

Valimistel tervikuna tuli aga just nende parteil vastu võtta suurim kohtade kaotus - võrreldes nelja aasta taguste valimistega kahanes toetus poole võrra, vähemalt nende oma nimekirjade all.

"Ühtegi asja ei helbita nii kuumalt kui ta parasjagu valimiste järgsel päeval on. Aga SDE juba suvel otsustas, et me ei korraldanud korralisi valimisi, vaid võtsime selle plaani, et teeme kohalikud valimised ära ja siis arutame, kuidas me erakonna juhtorganitega edasi lähme ja erakonna juhtorganite valimised on järgmise aasta alguses niikuinii," vastas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar küsimusele, kas ta jääb kehva valimistulemuse valguses erakonna juhiks edasi.

Isamaa on suurim kaotaja Paides

Paides võitis valimised valimisliit Paide - Inimeste Linn, mis sai seitse kohta 23-liikmelises volikogus. Paide pälvis hiljuti tähelepanu sellega, et Isamaa viskas oma ridadest välja linnapea Priit Värgi. Nüüd ei võitnud valimisi ei seal kaua võimul olnud Isamaa ega Priit Värgi valimisliit.

ERR-i Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk ütles, et Priit Värk on tema hinnangul Paides siiski vaieldamatu võitja - ta isiklikult kogus 289 häält ja enda valimisliiduga UUS Paide viis volikogusse kolm inimest.

"Aga suurim võitja on valimisliit Paide - Inimeste Linn, mis koosneb suuresti endistest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja liikmetest," sõnas Kenk.

Juba esmaspäeva õhtul algasid Paides ka koalitsioonikõnelused, milles osalevad valimusliit Paide - Inimeste Linn, Reformierakond ja valimisliit UUS Paide. Kengi sõnul sünnib koalitsioon ilmselt juba sel nädalal.

Suurim kaotaja Paides on Kengi sõnul Isamaa, kes sai eelmiste valimistega võrreldes poole vähem volikogukohti.

Paides algasid juba esmaspäeva õhtul koalitsioonikõnelused:

Lauri Laatsi edu üllatas paljusid

Kui paljude Eesti inimeste jaoks tuli keskerakondlase Lauri Laatsi valimisedu üllatusena, siis Mustamäel ei vaja ta tutvustamist.

"Ta on tubli mees. Kui palju ta siin Mustamäel on teinud. Taavi Aas pole pooltki seda teinud, mis ta siin oli," rääkis Helmut "Aktuaalsele kaamerale". Tema hinnangul on Laats väärt kõiki valimistel saadud hääli.

"Ta peaks jääma siia igaveseks!" lisas Helmut.

"Ta oli igal pool esindatud, ta oli väljas, rahva hulgas," rääkis Valve Laatsist.

Lauri Laats on Mustamäe linnaosa vanema ametis töötanud neli aastat. Küsimusele, kas ka ametipost andis teatud eelise häälte kogumisel, vastas Laats: "Kindlasti. Iga täitevvõimu juures olev poliitik annab eelise. On see siis linnaosa vanem, on see peaminister, ükskõik, mis minister või abilinnapea, linnapea. See näitabki tegelikult ja inimesed annavadki hinnangu, kuidas on täidetud võimu ja kas on korda saadud või mitte asjaga."

Linnaosa vanema foto ja juhtkiri on iga kuu mustamäelasi tervitanud linnaosa ajalehes. Poliitiku elusuuruses papist makett vaatab rahvale silma nii turul kui ka kaubanduskeskustes.

"Kui võtame näiteks konkurendi Urmas Reinsalu, siis tema hääl kostus igalt poolt, igast kanalist. Tema pilti oli näha igal pool, muudkui käis ja luuaga puhastas kogu Tallinnat. Aga Mustamäe inimestele selline suhtumine ei meeldinud, see tähendab ka seda, et üks paberikandjal näopilt ei suuda mõjutada valimiste tulemust," kommenteeris Laats.

Oma valimisringkonnas võitis Laats pika puuga nii endist peaministrit Jüri Ratast kui ka EKRE esimeest Martin Helmet.

Politoloog: valimistulemused annavad vihjeid ka riigikogu valimistele

Tartu ülikooli politoloog Mihkel Solvak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kohalike valimiste tulemused annavad konteksti ka paari aasta pärast toimuvatele riigikogu valimistele.

Solvaku hinnangul on valimiste olulisemad märksõnad Eesti 200 tulek ja EKRE toetuse suurenemine.

"Ma ütleks, et Eesti 200 tulek ilmselgelt annab nüüd kindlust valijatele tulevikus natuke julgemalt nende poolt hääletada ja EKRE oluliselt suurendas oma toetust," sõnas ta.

"Suurematel erakondadel tulemus jäi enam-vähem samaks, Tallinnas ja Tartus ülemäära palju ei muutunud. Räägime küll, et ei ole enamust enam Tallinnas Keskerakonnal, aga tegelikult tehniliselt on neil isegi natuke rohkem hääli. Nii et nüüd on vaja üks väike koalitsioonipartner juurde tuua. Muidu suurtes keskustes ülemäära suuri muutusi ei toimunud, välja arvatud mõned üksikud enamusest ilmajäämised," lisas ta.

Kohalikelt valimistelt saab vihjeid otsida ka tulevasteks riigikogu valimisteks.

"Jällegi, näitamaks, et mingitel erakondadel on reaalne šanss riigikogus kas üle künnise saada - Eesti 200 puhul - või siis veel suuremat toetust saada - näiteks EKRE puhul," sõnas ta.

"Aga vaatame ka, mis Tallinnas juhtuma hakkab. Võib-olla ei oleks väga mõistlik, kui tuleb selline koalitsioon, kus on Reformierakond ja Keskerakond, sest esiteks on see nagunii natuke liiga suur, pole vaja kahe kõige suurema fraktsiooni pealt seda kokku panna, aga teine asi, mis sorti märklaua see annab opositsioonierakondadele. Kui nii Toompeal kui ka all-linnas on sama koalitsioon võimul, siis nendel, kes soovivad muudatust, selle pealt kampaania üles ehitavad, on oluliselt lihtsam oma sõnumit valijateni viia. Ma arvan, et sellest oleneb päris palju. See on proovijooks selles suhtes, mis nüüd tuleb riigikogu valimistel," selgitas Solvak.

"Aktuaalne kaamera" vaatas valimisõhtule ja -ööle tagasi ka väikese videokollaažiga: