Samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal, teatas statistikaamet.

Rahvaloenduse andmetel on Eestis põliselanikke kokku 962 643, mida on 10 251 inimese jagu vähem kui eelmisel, 2011. aastal toimunud loendusel (972 894). Ülejäänud inimesed ehk 27,5 protsenti Eesti rahvastikust on välispäritoluga.

Välispäritolu rahvastik jaotub omakorda esimese, teise ja kolmanda põlvkonna rahvastikuks vastavalt sellele, kas isik on Eestisse elama asunud ise või on teinud seda tema vanem(ad) ja/või vanavanem(ad). Esimesse põlvkonda kuulub 13,4, teise 7,7 ja kolmandasse 6,4 protsenti Eesti elanikest.

Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg selgitas, et suurimasse välismaise päritoluga inimeste rühma ehk esimesse põlvkonda kuuluvad Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal.

"Need on inimesed, kes on sündinud välisriigis, kuid on Eestisse elama tulnud, ehk sisserändajad. Nooremate hulgas kuuluvad esimesse põlvkonda näiteks pikemalt Eestis elavad paiksed välistudengid, vanemate hulgas Eesti taasiseseisvumise järel Eestisse jäänud mujal sündinud inimesed," lausus Trasberg.

Esimese põlvkonna järglased liigituvad juba teise põlvkonda. Sellesse gruppi võib kuuluda ka näiteks välismaalt Eestisse tööle ja elama tulnud naise Eestis sündinud laps. Välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond moodustub inimestest, kelle vähemalt üks vanem on, kuid mitte ükski vanavanem ei ole Eestis sündinud. 

"Suurim muutus võrreldes eelmise, 2011. aasta loendusega on toimunud välispäritolu rahvastiku kolmandas põlvkonnas. Selle osakaal on võrreldes kümne aasta taguse loendusega 2,4 protsendipunkti võrra suurem," märkis Trasberg.

Sisserännanud on pärit enamjaolt Venemaalt või Ukrainast

Esimese põlvkonna välispäritolu rahvastikust on 45 protsenti mehed ja 55 protsenti naised ning meeste keskmine vanus on tunduvalt madalam kui naiste oma – vastavalt 53,1 ja 61,2 aastat. Siin on põhjuseks eelkõige 30–49-aastaste meeste hulgas levinud majandusränne – need on mehed, kes on Eestisse tööle tulnud.

Ülekaalukas osa ehk 54,4 protsenti (97 406 inimest) esimese põlvkonna välispäritolu rahvastikust on sündinud Venemaal. Sünniriigina teisel kohal on Ukraina 15,5 protsendiga (andmetes ei kajastu sõja eest põgenenud), kolmandal Valgevene (5,6 protsenti), neljandal Läti (3,1 protsenti) ja viies on Soome (2,5 protsenti).

Kogu välispäritolu rahvastikust 47 protsendil on Eesti kodakondsus, mida on rohkem kui 2011. aastal, mil see näitaja oli 44,6.

Eesti välispäritolu rahvastik on kümne aastaga muutunud mitmekesisemaks. Kui 2011. aastal moodustasid kõigist välispäritolu inimestest Venemaa kodakondsusega või kodakondsuseta isikud kokku 91,9 protsenti, siis 2021. aasta loendusel vaid 72,5 protsenti. Märgatavalt on kasvanud Ukraina, Läti ja Soome kodakondsusega inimeste osakaal esimese põlvkonna välispäritolu rahvastiku seas.

Välispäritolu rahvastiku hulgas peab end rahvuselt eestlaseks 11,6 protsenti. Kõige enam on suurenenud rahvuselt eestlaste osakaal kolmanda põlvkonna välispäritolu rahvastiku seas.

Vene rahvusest inimeste osakaal välispäritolu rahvastiku hulgas on kümne aastaga vähenenud 80 protsendilt 73 protsendile, ukrainlaste osakaal on aga kasvanud 7,4 8,4 protsendile.

Kui põliselanike emakeel on 89 protsendil juhtudest eesti keel, siis välispäritolu inimeste hulgas on eesti keel emakeeleks 9 protsendile.

Põhjalikumalt saab andmetega tutvuda statistikaameti kodulehel.