Enamikku uutest rahvustest esindab Eestis vaid üks või kaks inimest.

Statistikaameti analüütiku Maali Käbini sõnul pärineb info rahvuste kohta erinevatest riiklikest allikatest. "Peamine allikas on rahvastikuregister, kuid kui seal rahvus puudub, kasutatakse teisi riiklikke andmekogusid, näiteks isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitatud andmeid," selgitas Käbin.

Aastatel 2018–2026 on eestlaste arv püsinud küllaltki stabiilsena. Samal ajal on venelaste arv kahanenud ja ukrainlaste arv kasvanud.

Eestlaste osatähtsus on kõigis vanuserühmades suurim, kuid 65–79-aastaste hulgas ulatub venelaste ja teiste rahvuste osatähtsus rahvastikus isegi 40 protsendini. Laste ja noorte hulgas on eestlaste osatähtsus üle 70 protsenti. 

"Vanuserühmade võrdlus näitab, et eestlaste seas on kõige rohkem 35–39-aastaseid inimesi. Alla 20-aastaste osakaal on eestlaste hulgas suurem kui venelaste seas. Venelasi on aga kõige rohkem 65–74-aastaste seas," tõi Käbin välja.

Jõgevamaal eestlaste osakaal vähenenud

Eestlaste osatähtsus maakondade rahvastikus on viimase viie aasta jooksul püsinud enam-vähem stabiilne. Veidi on see suurenenud Ida-Virumaal (18,5 protsendilt 2022. aastal 20,9 protsendini 2026. aastal, kasv kokku 9,2 protsenti) ning veidi vähenenud Jõgevamaal (90,9 protsendilt 89,4 protsendile, kahanemine kokku 6,4 protsenti).

Eestlaste osatähtsus maakondade rahvastikus on viimase viie aasta jooksul püsinud enam-vähem stabiilne. Veidi on see suurenenud Ida-Virumaal (18,5 protsendilt 2022. aastal 20,9 protsendini 2026. aastal, kasv kokku 9,2 protsenti) ning veidi vähenenud Jõgevamaal (90,9 protsendilt 89,4 protsendile, kahanemine kokku 6,4 protsenti).

Ukrainlaste arv hakkas suurenema 2022. aastal ning on Venemaa-Ukraina sõja aastatel märgatavalt kasvanud – kui 2022. aasta alguses oli Eestis 27 826 ukrainlast, siis tänaseks on neid kolm korda rohkem. Eestis elavatest ukrainlastest 53 protsenti on naised ja 47 protsenti mehed. 

Palju on Eestis ka valgevenelasi (11 477), soomlasi (8059) ja lätlasi (4272). Igasse ülejäänud rahvusrühma kuulub alla 4000 inimese. Teadmata rahvusest inimeste arv on aastatega järjest vähenenud. 2026. aasta alguse seisuga oli teadmata 5398 inimese rahvus (0,4 protsenti). 

Teiste rahvuste osatähtsus elanikkonnas on muutunud vähem kui ukrainlaste oma. Aastatel 2018–2026 kasvas Eestis elavate lätlaste arv 1794 inimese võrra. Samuti on sama ajaga juurde tulnud sakslasi (805 inimest rohkem), aserbaidžaane (879 inimest rohkem) ning türklasi (1069 inimest rohkem). Kasvanud on ka indialaste arv – kui 2023. aastal elas Eestis 1431 indialast, siis sel aastal 1836.

Inimesed võivad oma rahvuse määratlust muuta

Lisaks suurematele rahvusrühmadele on Eestis ka hulk väiksemaid rahvusi, mille arv on viimastel aastatel kasvanud. Kuigi mõne rahvuse kasv võib protsentides olla suur, tähendab see sageli vaid mõnda üksikut inimest.

Samuti tuleb arvestada sellega, et inimestel on vaba voli oma etnilist määratlust rahvastikuregistris ja riiklike toimingute tegemisel ise muuta. Näiteks on viimase kolme aasta jooksul 23 686 inimest muutnud oma rahvuse venelasest mõneks muuks rahvuseks.

Eestis elab 159 erineva riigi kodakondsusega inimesi ja kõneldakse 262 emakeelt

2026. aasta alguse seisuga elas Eestis püsivalt 159 erineva riigi kodakondsusega inimesi.

Eesti kodakondsus oli 82,2 protsendil, Venemaa kodakondsus 5,5 protsendil ja Ukraina kodakondsus 4,6 protsendil elanikkonnast. Mõne muu riigi kodakondsus oli 2,9 protsenti elanikest ning 4,3 protsenti olid kodakondsuseta isikud. Enamik kodakondsuseta isikutest on Eestis pikka aega elanud inimesed, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. 

Selle aasta alguse seisuga kõneldi Eestis emakeelena 262 erinevat keelt. Neist 77 olid sellised, mida rääkis ainult üks või kaks inimest. 65,4 protsenti elanikest (890 104 inimest) on eesti emakeelega, 26,9 protsenti vene emakeelega (366 251 inimest) ja 4,1 protsenti ukraina emakeelega (55 812 inimest). Ülejäänud emakeelte osatähtsus jäi alla ühe protsendi. Samas kõneles üle 5000 inimese emakeelena inglise keelt ja ligi 4000 inimest soome keelt. 

Käbini sõnul ei pruugi inimese emakeel ja rahvus alati kattuda. "Rahvus kirjeldab inimese etnilist kuuluvust, emakeel aga keelt, mida inimene peab oma emakeeleks. Seda näiteks juhtudel, kui etniline identiteet on seotud riigiga, kuid riigis kõneldakse mitut erinevat keelt," selgitas analüütik.