Nii on kolmedel viimastel valimistel (2019, 2015, 2011) saanud Eesti kõige suuremast, 4. valimisringkonnast (Harju- ja Raplamaa – 15 mandaati) iga kord isikumandaadi kolm kandidaati. Suuruselt järgmisest, 2. valimisringkonnast (Lasnamäe, Kesklinn, Pirita – 13 mandaati) sai 2011. aastal isikumandaadi kolm, järgmisel korral üks ning 2019. aastal kaks kandidaati.

Kolmedel viimastel valimistel on alati vähemalt üks isikumandaat saadud ka kümne mandaadiga 1. valimisringkonnas (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kristiine), kaheksa mandaadiga 3. valimisringkonnas (Mustamäe, Nõmme) ja sama mandaatide arvuga 10. valimisringkonnas (Tartu linn).

Üks isikumandaat on kõigil kolmel korral läinud ka seitsme mandaadiga 7. (Ida-Virumaa) ja 8. (Järva ja Viljandi) valimisringkonnale. Seevastu sama suure mandaatide arvuga 9. valimisringkonnas (Jõgeva ja Tartumaa), 12. valimisringkonnas (Pärnu) ning kuue mandaadiga 5. valimisringkonnas (Hiiu-, Saare-, Läänemaa) ja viie mandaadiga 6. valimisringkonnas (Lääne-Virumaa) pole keegi viimastel valimistel isikumandaati teeninud.

Kokku saadi 2011. aasta riigikogu valimistel 14 isikumandaati, 2015. aastal 13 ja 2019. aastal samuti 13 isikumandaati.

Isikumandaadi saab lihtkvoodi ületaja

Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub vähemalt lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoodi suurus on valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv jagatuna ringkonna mandaatide arvuga.

Kuna iga ringkonna mandaatide arvu on vabariigi valimiskomisjon kinnitanud lähtuvalt valijate arvust, siis on ka loogiline, et lihtkvoodid on kõigis ringkondades suhteliselt sama suured ning paljuski mõjutab neid valimisaktiivsus ringkonnas.

Nii jäidki 2019. aasta riigikogu valimiste lihtkvoodid vahemikku 5332 kuni 6235 häält. Ainsana langes sellest reast välja Ida-Virumaa valimisringkond, kus lihtkvoot oli 3859. Viimast seletab aga sealne madal valimisaktiivsus: kui mujal Eestis jäi osalus 60,8 protsendi ja 69,8 protsendi vahele, siis Ida-Virumaal tuli valima ainult 48,2 protsenti kodanikest.

Suuremates ringkondades on lihtkvoot suhteliselt väiksem

Isikumandaadi sagedasemat omandamist suuremates ringkondades saab põhjendada sellega, et üks lihtkvoot moodustab sealsete valijate arvust väiksema protsendi ehk see on suhteliselt väiksem kui väiksemates ringkondades.

Sama ütles ERR-ile ka riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Valder: "Kui ringkonnas on mandaate vähem, siis tuleb isikumandaadi saavutamiseks saada ringkonnas kehtivatest häältest suurem protsent. Kui mandaate on rohkem, siis tuleb isikumandaadi saavutamiseks saada väiksem protsent."

Seda tõdes ka endine pikaaegne riigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul: "Juba aritmeetiliselt on suurema häältearvuga ringkonnas kergem lihtkvoodi jagu hääli kokku saada. Kui potentsiaalseid valijaid on rohkem, siis nende hulgast tuleb 5000-6000 häält lihtsamini kokku kui väiksemas ringkonnas."

Nii oli näiteks Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas lihtkvoodi suuruseks 1/15 valimas käinute arvust, väiksemates ringkondades aga kaks (1/7) või isegi kolm (1/5) korda suurem. 2023. aastal on 4. valimisringkonna mandaatide arv isegi juba 16, kuna väheneva rahvaarvuga Ida-Virumaalt anti üks mandaat sinna.

Erakonnad kasutavad seda ära

Loomulikult on erakonnad sellisest valimissüsteemi omapärast teadlikud ning paigutavad oma suurimad häälemagnetid ringkondadesse, kus nad võimalikult palju hääli koguksid. Sest olgugi hääled kogutud ühes ringkonnas, lähevad need arvesse ka üleriigiliselt erakonnale antud häältena ning aitavad ringkonnamandaatide ja võrdlusarvu alusel jaotatud kompensatsioonimandaatidega riigikokku erakonnakaaslasi, kes nii palju hääli ei kogunud.

Nii kandideerisid viimastel riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes kogus seal 3,3 lihtkvoodi jagu hääli, Keskerakonna esimees Jüri Ratas (1,6 lihtkvooti) ning EKRE aseesimees Henn Põlluaas (1,2 lihtkvooti). Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas kandideeris aga Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart, kes sai seal 3,2 lihtkvoodi jagu hääli ning Reformierakonna kunagine juht Siim Kallas (1,6 lihtkvooti).

Erakonna toetusbaasiga arvestamist oli näha selles, et Keskerakond pani Yana Toomi kandideerima Ida-Virumaale, kus ta kogus 1,6 lihtkvoodi jagu hääli ning EKRE oma tollase esimehe Mart Helme Pärnusse, kus ta sai ligi 1,6 lihtkvoodi mahus toetust. Sarnaselt said isikumandaadi ka kunagine Nõmme linnaosa vanem, reformierakondlane Urmas Paet Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas (1,4 lihtkvooti), endine keskerakondlasest Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid Haabersti, Põhja-Tallinnas ja Kristiine valimisringkonnas (1,3 lihtkvooti), reformierakondlasest Tartu linnapea Urmas Klaas Tartu linna valimisringkonnas (1,1 lihtkvooti) või ka Järvamaalt pärit EKRE poliitik Jaak Madison (Järva ja Viljandi valimisringkonnas 1,05 lihtkvooti).

Ehkki kõik erakonnad ei ole veel oma kandidaatide nimekirju kinnitanud ega avalikustanud, on juba teada, et Harju- ja Raplamaal kandideerib ka nendel valimistel Reformierakonna esimees Kaja Kallas, EKRE-l Henn Põlluaas, Keskerakonnal Jüri Ratas, Isamaal Urmas Reinsalu, Eesti 200-l Lauri Hussar ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ilmselt Marina Kaljurand.