Eesti kinnisvaraturul toimus 2022. aastal 61 109 võõrandamistehingut, millest 49 799  olid ostu-müügitehingud.

2022. aastal tehti kinnisvaraturul enim tehinguid korteriomanditega (55 protsenti tehingute koguarvust), tehingud kinnisasjadega moodustasid 45 protsenti. Nii korteriomandite kui ka kinnisasjade tehingute koguarv vähenes aastaga vastavalt seitse ja 23 protsenti.

Vaatamata vähenenud tehingute koguarvule kasvas korteriomandite tehingute koguväärtus aastaga 0,35 miljardit eurot, samas kinnisasjadega tehtud tehingute koguväärtus vähenes 0,56 miljardit eurot.

Kinnisvarturul oli kõige aktiivsem kuu mai, kui tehingute arv küündis 6300 juurde ja kõige passiivsem kuu detsember, kui tehinguid oli 4500.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2022. aastal maakonniti oluliselt. Kui Jõgeva, Võru ja Põlva maakonnas oli tehingute mediaanhind ligi 11 000 eurot ning aastane hinnakasv seejuures vastavalt 19, 13 ja 10 protsenti, siis Harju maakonnas oli sama näitaja ligi 90 000 eurot ning aastane hinnakasv 37 protsenti.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 5183 eurot, mis on neljandiku kõrgem kui 2021. aastal. Kõrgeim haritava maa hinnatase oli 2022. aastal Tartu ja Põlva maakonnas, kus hektari hind oli vastavalt 6170 ja 6110 eurot.

Eluruumina müüdud korteriomandite ostu-müügitehingute arv küll vähenes 2021. aastaga võrdluses kaheksa protsenti, kuid koguväärtus kasvas 10 protsenti. Iga teine korteritehing toimus Harju maakonnas. Peaaegu iga viies tehing oli uue korteriga ning 97 protsenti uute korterite tehingutest toimus kas Harju, Tartu või Pärnu maakonnas.

Korterite mediaanhinnad erinevad maakondades märgatavalt. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas (ligi 2600 eurot ruutmeetri kohta) ning madalaim Valga ja Ida-Viru maakonnas (alla 330 euro ruutmeetri kohta).

Korteritehingute mediaanhinnad võivad erineda kümnetes kordades ka ühe maakonna piires – Tartu maakonnas Räni alevikus küündis korteritehingute mediaanhind uusarenduste tõttu üle 200 000 euro, kuid Kallaste linnas oli mediaanhind 4000 eurot.