Maa väärtuse tõus ei too samaväärset maamaksu tõusu

Eesti maa väärtus on nelja aastaga kasvanud kolmandiku võrra, kuid see ei tähenda samaväärset maamaksu tõusu. Pigem annab see linnadele ja valdadele uue lähtekoha maksuotsuste tegemiseks ja seda alles 2028-ndast aastast.
Maa- ja ruumiameti eelmisel nädala tutvustatud korralise hindamise tulemuste järgi on Eesti maa koguväärtus 44 miljardit eurot. Katastriüksusi on kokku 780 000 ning 96 protsendil neist maa väärtus suurenes.
Maamaks moodustub omavalitsuste tuludest ligikaudu kaks-kolm protsenti. 2025. aastal laekus omavalitsustele maamaksust 81 miljonit eurot, tänavuseks aastaks prognoositakse ligikaudu 90 miljonit eurot.
Samas ei tähenda maa väärtuse suurenemine automaatselt maamaksu tõusu, ütles ERR-ile linnade ja valdade liidu finantsjuht-analüütik Piret Zahkna. Tema sõnul peab jälgima kolme asja.
"Esiteks peavad kohalikud omavalitsused üle vaatama iga sihtotstarbe maksumäära. Samuti, milline on tõusu piirmäär ehk kui palju tohib maamaks tõusta võrreldes eelmise aastaga ning millised on vabastused ja soodustused, mida saab mingile sihtotstarbele või sihtrühmale rakendada."
Maaomaniku jaoks on oluline tõusu piirmäär, ütles Zahkna.
"Praegu on omavalitsused suhteliselt tagasihoidlikud, välja arvatud maatulundusmaa puhul. Nad kasutavad miinimummäära ehk kümmet protsenti, kus maamaks enne vabastusi ja soodustusi ei tohi tõusta üle selle piiri."
Järgmiseks (2027) aastaks on näiteks 48 omavalitsust 78-st kehtestanud maamaksu aastaseks tõusupiiriks just selle madalaima lubatud taseme ehk kümme protsenti. Seega, kui maa väärtus on uutel andmetel tõusnud 60 protsenti, siis maamaks ei suurene sama palju.
"See sõltub hästi palju sellest, kas omavalitsus jätab sama maksu piirmäära. Ta võib alati ka otsustada, et jätab selle piirmäära madalamaks. Eriti sõltub see ka sellest, milline on tõusu piirmäär. Isegi kui maa väärtus tõuseb 60 protsenti ja tõusu piirmäär on kümme protsenti, siis ta üle kümne protsendi ei tohi tõusta."
Tartu vald kaalub maamaksu vabastuse tõstmist
Kõige kallimad maatükid on Tallinna ja Tartu mõjualades. Omavalitsustest paistab silma Tartu vald, kus maa väärtus suurenes keskmiselt 59 protsenti.
Vallavanem Jarno Laur tunneb heameelt, et inimeste vara väärtus kasvab. Kindlasti pole aga valla huvi, et inimestelt maksimaalne maamaks kätte saada.
"Kui nüüd peaks olema nii, et me näeme, et maks hakkab liiga tegema, siis kaalume kodualuse maamaksu vabastuse tõstmist. Praegu on vallas kodualuse maamaksu vabastuse määr kuni 500 eurot kinnistu kohta. Seadus lubab selle tõsta kuni tuhandeni. Kõik kinnistud ja maksud mahuvad praegu selle 500 euro sisse kenasti ära. Me juba analüüsime, kas ka 2028-ndal aastal kataks see maamaksu. Kui mitte, siis me tõesti kaalume maksuvabastuse tõstmist. Muud erilist me ette ei võta, sest meil on see kaitsemehhanism fikseeritud 30 protsendi peale ja see peaks olema ka teatav kindlustunne inimestele," rääkis vallavanem.

Ta lisas, et maamaksu osakaal valla eelarves on väike.
"Tartu valla selle aasta eelarves on maksutulud kokku 24 miljonit eurot ja maamaks on sellest 470 000 eurot. Üks asi on see, et me motiveerime inimesi ennast sisse kirjutama, teine see, et kasutusest väljas maad saaks käibesse."
Laur lisas, et Tartu vallas on väga palju metsamaad ja kaitsealust maad, mida ei saagi väärindada.
Niisiis, maamaks moodustab omavalitsuse tuluosas kolm protsenti. Sel aastal kattis kodualuse maamaksu soodustus kogu kodualuse maa maksu 43-s omavalitsuses.
Maksutõus Robin Hoodi plaani kompenseerimiseks
Võrreldes 2022. aastaga on Tartu linnas maa väärtus tervikuna kasvanud ligi 20 protsenti, samal ajal kui linna lähivaldades on kasv enam kui poole võrra. Tartu abilinnapea Martin Bek ütles, et mingisugune maamaksu tõus tuleb, et kompenseerida nn Robin Hoodi plaani ehk omavalitsuste tulubaasi ümberjagamise mõju.
"Kuna toimus paradigma muutus, kõik pindalapõhised vabastused ja arvestused muutusid rahapõhiseks. Ei oldud tükk aega maa väärtust ümber hinnatud. Praegu läheme Tartus 50-protsendilise maamaksu tõusu graafikus, samas 2028-nda aasta eelarvetulud ei ole kavandatud nii kõrge kasvuga. Tartus on prioriteet, et Tartusse sissekirjutatud kinnisvaraomanikele on kodualune maa tasuta. 98 protsendile saame seda vabastust tagada, aga mängu tulevad erandid. Nüüd, kui maa hind kasvab, saame pisut seda vabastust kehtivate seaduste piires tõsta. Ma edasi 2030-ndasse aastasse liialt detailselt ei vaataks, sest vahepeal võivad ka seadused muutuda, maamaksu kogumise või vabastamise tingimused võivad muutuda."
Kambja vallavanem Kajar Lember märkis reedel "Aktuaasele kaamerale" antud intervjuus, et kuigi Kambja vallas on aga maa väärtus kasvanud ligi 50 protsenti, jääb maamaksu kasv tagasihoidlikumaks.
"Vaatamata maa hinna tõusule, ma arvan, et üle 20 protsendi aastas me seda mahtu inimese jaoks ei kasvata. Ülenurme alevis, kus on suuri krunte, oli täna see maamaks 70 euro juures aasta, siis järgmine aasta on ta 85 euro juures, aga kuna meie vallas rakendub ka 100-eurone maksuvabastus kodualuse maa pealt, siis tegelikult seda maksu ei tule," ütles Lember
Narva ja Tallinn maksutõuse ei välista

Otsus maamaksu piirmäära muutmiseks aastal 2028 tehakse aasta varem oktoobris.
Narvas on sissekirjutusega koduomanikele soodustus kuni tuhat eurot. Kaie Enno Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametist maksutõuse ei välista.
"Arvestades, kui suured on meil maatükid, siis selle valemi kohaselt tuleb kodualuse maa kõige suurem hind ilma soodustuseta kusagil 400 euro ümber. Kui nüüd alushind tõusis, siis ka kõige kallima kodualuse maa hind tõuseb, aga see tuhat eurot maamaksu soodustust katab igal juhul ka need kulud ära. Juhul, kui tuhat eurot maksusoodustust ei kata maamaksu summat, vaatab volikogu maksud uuesti üle. Praegu pole volikogu soovinud määrust muuta. Amet valmistas erinevad lahendusvariandid ette ja tegi ettepaneku piirmäärasid suurendada, aga volikogu ei soovinud seda menetlusse võtta."
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan ütles, et kuivõrd kõik hinnad tõusevad, ei pääse linn ka maamaksu tõstmisest.
"Valitsus ju otsustas, et kodualuse maa maksu vabastus kaotatakse. Selle asemel on tuhande eurone maksusoodustus, mida Tallinn ka rakendab. Kuivõrd kõik muud hinnad (toit, energia) tõusevad, siis maamaksu aluseks olev loogika tingib selle, et ka maamaks tõuseb."
Tallinna linnas on169 000 koduomanikku.
"Kodu on väärtus, mida hoida ja seda täiendavalt maksustama ei peaks. Kui maamaks on kuni tuhat eurot, selle kompenseerimine jääb tulevikus kehtima. Maamaksu koefitsenti linn ei tõsta. Selles on koalitsioonilepingus kokku lepitud," sõnas Järvan.
Toimetaja: Urmet Kook










