Iga nelja aasta tagant toimuva maa väärtuse hindamise tulemused näitavad, et Eesti maa koguväärtus on alates 2022. aastast kasvanud lausa kolmandiku võrra: kui 2022. aastal hinnati maa koguväärtuseks 33,2 miljardit eurot, siis tänavu 44,1 miljardit eurot, ütles maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.

Samas jaguneb maa väärtus ebaühtlaselt: kõige väärtuslikumad maad asuvad Harjumaal, kus maa koguväärtus moodustab lausa 57 protsenti Eesti maa koguväärtusest (25,2 miljardit eurot). Harjumaale järgnevad Tartumaa 11 ja Pärnumaa 7 protsendiga (vastavalt 4,8 ja 3 miljardit eurot).

Maa väärtus kasvab omavalitsustest kõige kiiremini Tallinna ja Tartu ümber asuvates valdades. Tamtik tõi näiteks, et kõige kiirem oli viimase nelja aastaga maa väärtuse kasv Tartu vallas, kus väärtus kerkis keskmiselt 59 protsenti.

Lisaks on väärtuse kasvu edetabeli tipus sel aastal Harjumaal asuvad Raasiku vald, Lääne-Harju vald, Kose vald, Kiili ja Anija vald ning Raplamaal asuv Kohila vald.

"Kõige suuremad muutused ilmnevad sageli piirkondades, kus varasemast hoonestamata alast on kujunenud uus elukeskkond. Näiteks Tartus endisel Raadi lennuvälja lähistel on maa hinnatud väärtus kasvanud mõnel juhul enam kui kümme korda ja Harjumaal Rae vallas Järvekülas on hinnatud väärtus kasvanud mõnel juhul enam kui kaks korda. Üheks suuremaks mõjutajaks turumuutuste kõrval on kinnisvara arendamise läbi maa väärtuse tõstmine. Samal ajal on mõnes piirkonnas maa väärtus nelja aastaga muutunud väga vähe," lausus maa- ja ruumiameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner.

Maakondade arvestuses aga kasvas maa väärtus kõige kiiremini Raplamaal, Läänemaal ja Võrumaal (üle 40 protsendi), kõige vähem Ida-Virumaal (18 protsenti).

Maa väärtus kasvas 96 protsendil maaüksustest ehk vaid neljal protsendil maaüksustest jäi nelja aastaga väärtus samaks või langes, ütles ruumiameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner.

Harjumaal on elamumaa väärtus kõige suurem, kuid samas pole seal väärtus viimaste aastatega kõige rohkem tõusnud: kõige kiiremini on elamumaa väärtus tõusnud hoopis Võrumaal (55,9 protsenti), Järvamaal (55,6) ja Raplamaal (55,5). Kõige vähem on elamumaa väärtus tõusnud Ida-Virumaal (12,6 protsenti).

Põllumajandusmaa väärtus on kõige suurem Järva- ja Tartumaal ning metsamaa väärtus Tartu- ja Põlvamaal, väärtuse kasv oli kiireim aga Rapla- ja Läänemaal. Metsamaa väärtus kasvas nelja aastaga ühtlaselt üle Eesti, jäädes 46 protsendi (Harjumaa) ning 58,8 protsendi (Järvamaa) vahele. Samas on metsamaa väärtuse kasv eri maaliikide ehk sihtotstarvete hulgas kõige kiirem.

Hoonestamata maa mediaanhind aga kasvas viimase nelja aastaga keskmiselt lausa kaks korda.

Elamumaad moodustavad kogu Eesti väärtusest umbes poole ehk 22,2 miljardit eurot. Äri- ja tootmismaad moodustavad väärtusest umbes 18 protsenti ehk 8,1 miljardit.

2026. aastal määratud maa väärtust kasutatakse maamaksu arvutamisel alates 2028. aastast.

Maa korralise mõõtmise tulemusi näeb veebikeskkonnas minu.kataster.ee

Maa väärtuse kiire kasv ei tähenda, et maaomanike makstav maamaks sama kiiresti kasvab. Omavalitsus saab otsustada maamaksumäära ehk milline osa maa väärtusest on maksustatav. Näiteks elamumaa puhul saab omavalitsus otsustada vahemikus 0,1 kuni 1 protsenti. Lisaks otsustab omavalitsus, kui palju maamaks aastaga kasvada võib.

Seega määrab riik maa hindamisega küll maksustamishinna ehk maa väärtuse, kuid jääb omavalitsuste otsustada, milline on nende territooriumil erinevate maaliikide maamaksumäär ning kas ja milliseid soodustusi rakendatakse.

Maa- ja ruumiamet hindab iga nelja aasta järel Eesti maa väärtust. Hindamine hõlmab kõiki Eesti maatükke ehk ligikaudu 780 000 katastriüksust. Hindamise eesmärk on anda igale maaomanikule ülevaade sellest, kui palju tema maa hindamise ajal ligikaudu väärt on. Selleks kasutab amet kinnisvara ostu- ja müügitehingute andmeid ning maa asukohta ja omadusi arvestavaid hindamismudeleid. Maatükke kohapeal vaatamas ei käida.

Maa väärtus kujuneb kinnisvaraturul. Maa korralise hindamise tulemus näitab, kui palju maatükk hindamise ajal ligikaudu väärt on.