Kui sissetulekud on piirkonniti ebavõrdsed, peetakse seda negatiivseks nähtuseks, kuid nüüd on Eestis tekkinud ka oht, et majanduslangus jaotub ebaühtlaselt, selgub statistikaameti andmetest. Ameti hinnangul näitavad nii ettevõtete kiirstatistika, möödunud kvartali SKP kui ka teised hiljutised ülevaated majanduslangust üha selgemalt.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles ERR-ile, et osalt peegeldab ebaühtlane kasv olukorra normaliseerumist, kuid on ka muremärke. Nimelt võib praeguse ebaühtlase kasvu tulemusel majanduses liialt nõrgeneda eksportivate harude olukord ja tugevneda siseturule suunatud teenuste oma.

"Kui ekspordisektori konkurentsivõime langeb, siis võib tulevane Eesti majanduskasv osutuda nõrgemaks, sest väikese riigina sõltume suuresti eksportivast sektorist," selgitas ta. "Minevikus on midagi sarnast juhtunud näiteks Soomes pärast rahvusvahelist finantskriisi. Siseturule toetuv kasv aitas küll Soomel kriisi kergemini üle elada, kuid eksportiva sektori konkurentsivõime langes ja see tõi kaasa majanduse madala kasvuga vindumise pikemaks ajaks."

Oja tõdes, et langus on praegu siiski võrdlemisi laiapõhjaline, sest Eestis languses olevad tegevusalad moodustasid esimeses kvartalis 67 protsenti lisaväärtusest ehk ei saa öelda, et languses oleks vaid väike osa majandusest.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõi põhjustena, miks praegune majanduslangus teravaimalt eksportivat tööstust puudutab, välja esmalt selle, et nõudlus tööstuse toodangu järele on madal pea kogu maailmas.

"Osaliselt on tegemist koroonapandeemia järelmõjuga: kuna paljusid teenuseid polnud võimalik toona tarbida, siis kulutasid inimesed raha asjade soetamiseks. Täna on inimeste soovid aga vastupidised ja seetõttu ka tööstusel vähem tööd," ütles ta.

Lisaks on Eesti eksportiva tööstuse jaoks realiseerunud spetsiifiline risk seoses Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturuga: olulise osa Eesti ekspordist on moodustanud mööbli, ehitusmaterjalide, valmismajade ja muu sellise müük Rootsi, Soome ja Norrasse, kus on kinnisvaraturul kätte jõudnud vaikelu ja nõudlust on väga vähe.

"Näiteks Rootsis prognoositakse tänavu elamuehituse vähenemist pea poole võrra varasemaga võrreldes. Kahjuks võtab ehitusaktiivsuse taastumine aega ja seetõttu pole kiiret muutust oodata ka Eesti tööstuse jaoks," tõdes Nestor.

Kaspar Oja tõi välja ka selle, et tööstuses on rohkem kannatanud need harud, mis sõltusid Venemaalt ja Valgevenest tulnud toorainest – mullu juulis, kui enam puitu tuua ei saanud, langes järsult puidutööstuse toodang. Ka IT-sektori ettevõtted on rääkinud, et rahastamisvõimaluste muutus mõjutab nende klientide laienemisplaane ja nõudlust.

Majandust iseloomustavad kolm suurt trendi

Majandust iseloomustavad Oja sõnul praegu kolm suurt trendi: sõja mõjude läbikandumine, intressimäärade tõusuga seotud majanduse jahtumine maailmas ja koroonakriisist taastumine. Need tegurid kujundavad ka majanduse pilti tegevusalade lõikes.

"Üldjoontes on need trendid toonud kaasa teenindussektori tugevnemise ja teiste sektorite nõrgenemise," märkis ta.

Tarbimismustrid on jätkuvalt koroonakriisist taastumise mõju all: välismaale reisimine on kasvanud, aga selle arvelt võidakse kulutada poodides vähem raha.

"Mäletatavasti kasvas jaemüük vahetult pärast koroonakriisi üsna kiiresti. Tegevusalade lõikes nägime esimeses kvartalis samuti seda, et turismile suunatud harudel läks majanduse keskmisest veidi paremini," lisas Eesti Panga ökonomist.

Mihkel Nestor tõi välja, et ehkki Eesti sisemajandus on toimunud ekspordist paremini, siis on ka siin näha selgeid muutusi – kui varem vähenes jaekaubanduses müük vaid mahu järgi mõõdetuna, siis nüüd on hakanud kahanema ka käive.

"Ennekõike on see tingitud tarbijate vähesest kindlustundest, ent ka varasemast väga hoogsast tarbimispeost, mis päris sellisena jätkuda ei saanud," lausus majandusanalüütik.

Tema sõnul on kõige paremini vastu pidanud teenindussektor, hotellid-restoranid, reisimine ja muu selline, mille järele on palju nõudlust mitte vaid Eestis, vaid üle maailma. Nestor prognoosis, et ka Eesti tarbijate nõudlusega ei tohiks midagi väga hullu toimuda, kuni olukord tööturul jääb pigem heaks.

"Ennekõike võib eri majandussektorite käekäik mõjutada majanduse ja tööturu struktuuri, kus teeninduse hõive tööstuse arvelt kasvab. Arvestades pikaajalisi probleeme töötleva tööstuse tootlikkusega, ei pruugi see olla aga majanduse kui terviku jaoks halb," lisas Nestor.