Nestor noorte tööpuudusest: oleme selle nimel 20 aastat pingutanud
Eesti elu edenemine ja töötamisele kehtestatud piirangud on põhjustanud selle, et noorte seas on tööpuudus nii suureks kasvanud, leiab SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
"Minu hinnangul viimased peaaegu 20 aastat me oleme pingutanud ühiskonna ja riigina väga palju selle nimel, et jumala eest noored tööle ei läheks. Me oleme seadnud tugevaid piiranguid, kui palju ajaliselt võib noor inimene töötada," rääkis Nestor kolmapäeval "Vikerhommikus"
Ta tõi näiteks 1990-ndatel tegutsenud ajalehepoisid, kes tänavatel lehti müüsid, kuid mis nüüdseks on tema sõnul absoluutselt keelatud.
"Ja sama moodi on ka juba vanemate lastega või täiskasvanud noortega ülikooli kõrvalt [töötamisega] – et üliõpilase töö on õppida, tema ei pea tööl käima, maksame ikkagi, meil peab olema piisavalt õppetoetusi, et nad saaksid sellega hakkama," jätkas ta.
Lisaks on tema sõnul ka inimeste elujärg paranenud ja paljud pered suudavad oma tudengitest lapsi rahaliselt toetada.
"Mäletan, et enda ülikooli ajast pea kakskümmend aastat tagasi, kuidas ikkagi väga paljudel eriti väljastpoolt Tallinna tulnud kaaslastel ei olnud mingit varianti ka, et vanemad neile raha maksavad, vanematel ei olnud seda raha. Ja nad pidid tööle minema," rääkis Nestor.
"Aga tänapäeval on Eesti üldine elatustase nii palju kasvanud, et hästi paljude tudengite pered maksavad neile toetust. Ehk siis me oleme 20 aastat pingutanud, et jumala eest noor inimene ei puutuks sihukese õudse asjaga nagu töö kuidagi kokku. Ja kui tal nüüd ühel hetkel saab õppimine otsa ja ta ei ole 20 aastat oma elu jooksul tööga kokku puutunud, siis ongi pagana raske, et kust sa siis pihta hakkad," tõdes ta.
Lisaks võivad takistuseks saada noorte ebareaalsed ootused, kes kõrgkooli lõpetades eeldavad kohe hea töökoha saamist.
"Täna võtad tööotsingu portaali lahti – jumala eest – niisuguseid töid, millest keegi väga ei unista, on seal pakkuda tuhandeid, olgu see tööstussektor, teenindussektor. Aga mulle tundub, et me oleme siin teinud ühiskonnana mingid valikud, mis kas meile meeldivad või mitte, aga me ei peaks nii üllatunud olema, kui me nüüd nende valikute tulemusena saame olukorra, kus noortel ongi tööturul raske," leidisa Nestor.
Samas on Eesti ühiskond teistpidi väga suure vanemaealiste tööhõivega, tõi Nestor välja.
"Mulle tundub, et see on võib-olla üks suuremaid muutuseid samal perioodil, et noortel me ei taha lasta töötada, aga siis vanaisad-vanaemad peavad selle raske asja ise ette võtma. Tegelikult ju see, miks Eesti tööhõive on täna niivõrd kõrge, on hästi palju tulnud just vanemate inimeste töötamise pealt," rääkis ta.
"Tervis on ilmselt siis niivõrd palju parem või on tööd lihtsamaks muutunud, et inimesed püsivad tööturul oluliselt kauem ja see on minu hinnangul hästi positiivne, kui vastupidine olukord, mida me täna näeme Prantsusmaal, kus on väga helde pensionisüsteem, et sul ei ole mingisugust motivatsiooni vanemas eas töötada. Aga riigi jaoks on see kindlasti halb, siis peab ju keegi teine selle pensioni kinni maksma," selgitas ta.
Esmaspäeval selgus statistikaameti avaldatud andmetest, et tänavu kolmandas kvartalis oli üldine töötuse määr 7,9 protsenti, kuid noorte töötuse tase kasvas 23,7 protsendini.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Janel Luts ja Kirke Ert









