Oluline 11. septembril kell 23.00:

- Blinken: Vladimir Putin pole huvitatud kõnelustest;

- Ukraina väed vabastasid Boiko naftatornid Mustal merel;

- Ukraina relvajõud: Venemaa plaanib järgmist mobilisatsiooni ning värvata selle käigus 400 000 kuni 700 000 võitlejat;

- Kiiev: Ukraina kaitsejõud jätkavad vaenlase hävitamist lõunasuunal;

- Venemaa väitis, et tulistas Belgorodi kohal alla kaks Ukraina drooni;

- Saksamaa saadab Ukrainale 40 Marderi lahingumasinat;

- Zelenski sõnul põgenevad venelased piisava surve korral;

- Zelenski sõnul tuleb kurnamissõja venides majandus ümber korraldada 

Valge Maja ärgitas Põhja-Koread mitte andmast relvi Venemaale

USA valitsuse rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja Adrienne Watson teatas, et USA on avalikult hoiatanud, et Venemaa ja Põhja-Korea peavad võimalike relvatarnete osas kõnelusi. Watsoni sõnul ärgitatakse Põhja-Koread relvastust mitte tarnima, vahendas CNN.

Ukraina sõdurid: järgmised Vene kaitseliinid on vähem tihedad

Ukraina lõunarindel võitlejate vägede esindaja Oleksandr Štupun ütles The New York Timesile, et peale esimese kaitseliini läbimurdmist peaksid järgmised liinid olema nõrgemad ning neist peaks seetõttu saama manööverüksustega läbi tungida. Sama hindasid ka lehega suhelnud Ukraina sõdurid.

Štupun tõi esile, et Vene väed kasutavad kaitses enda õhudessantvägesid, mis tavaoludes on mõeldud rünnakuks.

Lehega suhelnud Ukraina sõdurid ütlesid, et järgmiseks sihiks peale Urožainet on Staromlõnivka küla, mida Ukraina väed on suurtükitulega rohkem kui nädala pommitanud. Ukraina merejalaväelaste hinnangul peavad nad edenema veel 20 kilomeetrit ning siis saab Vene logistikaliinid panna surve alla.

Ukraina uus kaitseminister Umerov rääkis USA kaitseministriga

Ukraina värske kaitseminister Rustem Umerov suhtles telefoni teel USA kaitseministri Lloyd Austiniga, vahendas Evropeiska Pravda.

Blinken: Vladimir Putin pole huvitatud kõnelustest

USA välisminister Antony Blinken ütles USA telekanalile ABC News, et praegu ei saa Venemaaga rahukõnelusi pidada, kuna tema sõnul saab tangot tantsida ainult kahekesi (it takes two to tango). Kui Vene president Vladimir Putin pole sisuliselt rahukõnelustest huvitatud, siis ei saa neid ka Blinkeni sõnul ukrainlased ise korraldada.

Blinken ei kinnitanud, et kas USA saadab Ukrainale ATACMS-i rakette, kuid tema sõnul kõnelused veel käivad. Blinkeni sõnul antakse Ukrainale seda, mida nad vajavad, siis, kui nad seda vajavad.

Ukraina väed vabastasid Boiko naftatornid Mustal merel

Ukraina sõjaväeluure teatel vabastasid eriüksuslased Mustal merel asuvad Boiko naftatornid Petro Hodovaletsi ja Ukraina ning platvormid Tavrida ja Sõvashi. Väidetavalt said ukrainlased selle operatsiooni käigus enda valdusesse Vene laskemoona ja Neva radari ning kahjustasid ka üht Vene Su-30 hävituslennukit.

NEW: #Ukraine's military intelligence (GUR) claims to have recaptured the "Boiko Towers" drilling rigs in the Black Sea, after clashing with Russian.

GUR says "Russia occupied them [Boiko Towers] in 2015, and with the beginning of the full-scale invasion, used them for military… pic.twitter.com/m4v6WhtoF4

— Michael A. Horowitz (@michaelh992) September 11, 2023

Need gaasi- ja naftaplatvormid olid Venemaa kontrolli all alates 2015. aastast. Vene väed kasutasid neid alates Venemaa täiemahulise invasiooni algusest 2022. aasta veebruaris sõjalistel eesmärkidel. Tornid asuvad Krimmi poolsaare ranniku lähistel.

Zelenski: loodan Bideni otsust ATACMS-i rakettide tarneks sel sügisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus CNN-ile, et loodab peatselt USA presidendi Joe Bideniga rääkida ATACMS-i rakettide tarnest Ukrainale. Zelenski sõnul on oluline, et vastupealetungi ei panda pausile, mistõttu on Ukrainal neid rakette vaja, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina relvajõud: Venemaa plaanib järgmist mobilisatsiooni

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuses rindeülevaates väideti, et Vene relvajõud valmistavad ette järgmist sundmobilisatsiooni Venemaal.

Sedasi on kavas värvata väkke 400 000 kuni 700 000 täiendavat sõdurit. Ukrainlaste väitel on mobilisatsioon kavas läbi viia nii Venemaa pinnal kui ka okupeeritud Ukraina aladel. Muuhulgas on kavas mobiliseerida 40 000 inimest Tšetšeeniast, kelle põhiline eesmärk oleks takistada Vene rindeüksuste taganemist.

Sarnaselt senise praktikagaga mobiliseeritakse suurtes linnades inimesi vähe.

Pea 80 protsenti ukrainlastest peab Zelenskit korruptsiooni eest vastutavaks

Suur enamus ukrainlastest (77,6 protsenti) peab riigi presidenti Volodõmõr Zelenski vastutavaks riigis esineva korruptsiooni eest, selgus Kiievi rahvusvahelise sotsioloogilise instituudi küsitlusuuringust, mis tehti ühes Ilka Kušeriva demokraatliku algatuse sihtasutusega.

Ukraina teatas edusammudest lõuna- ja idarindel

Ukraina relvajõud vabastasid eelmisel nädalal riigi lõuna- ja idaosas väikseid alasid ning sisenesid Opõtne külla Donetski oblastis, ütles asekaitseminister Hanna Maljar esmaspäeval. 

"Bahmuti sektoris vabastasime nädalaga umbes kaks ruutkilomeetrit. Kokku on Bahmuti ümbruses alates vastupealetungi algusest vabastatud juba 49 ruutkilomeetrit," ütles Maljar riigitelevisioonis. 

Lõuna pool sisenesid Ukraina väed Avdijivka lähedal Opõtne külla, lisas asekaitseminister. 

"Viimase nädala jooksul vabastati 1,5 ruutkilomeetrit. Pealetungi käigus oli meil edu Robotõnest lõunas ja Verbovest lääne pool," ütles Maljar.

Donetski oblasti ebaseadusliku okupatsiooniadministratsiooni ametnik väitis, et Ukraina saadab Avdijivka lähedale vägesid ja sõjatehnikat. Ametnik väitis, et Ukraina valmistab ette rünnakuid Donetski suunal. 

Kiiev: Ukraina kaitsejõud jätkavad vaenlase hävitamist lõunasuunal

Ukraina kaitsejõud jätkavad vaenlase hävitamist lõunasuunal, ütles Lõuna-Ukraina kaitsejõudude ühtse pressikeskuse juht Natalja Humenjuk. 

Humenjuk ütles seda telesaates vastates küsimusele Ukraina relvajõudude rünnakute kohta vaenlase poolt okupeeritud vasakkaldale.

Eestkõneleja märkis, et äge lahingutegevus jätkub. Humenjuk sõnas, et kui on edu, siis ka räägitakse sellest.

"Praegu jätkame tööd ja hävitame vaenlast. Meie jaoks on praegu kõige olulisem ülesanne võimalikult palju vaenlase laskepositsioone tagasi tõrjuda, et paremal kaldal asuvatel Hersoni elanikel oleks veidi lihtsam elu, kui sellega seoses vähenevad mürsurünnakud, millega nad hävitavad muu hulgas Berislavski piirkonda," sõnas Humenjuk.

Ukraina teatas varem päeval, et lõunarindel on väed saavutanud raske vastupealetungi käigus mõõdukat edu.

"Me liigume edasi! Tauria regioonis on väed edenenud üle ühe kilomeetri," pealetungi juhtiv kindral Oleksandr Tarnavski.

Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutab, et Ukraina väed jätkavad pealetungi  Robotõne ümbruses. Geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Ukraina väed on Novoprokopivka idaosas teinud edusamme. 

Saksamaa saadab Ukrainale 40 Marderi lahingumasinat

Saksamaa relvafirma Rheinmetall teatas, et Berliin andis firmale ülesandeks tarnida Ukrainale 40 jalaväe lahingumasinat Marder. 

See tähendab, et kokku saadab Rheinmetall Ukrainasse vähemalt 80 Marderi lahingumasinat. 21. märtsil saatis firma esimesed 20 Marderit Ukrainasse. Juunis tellis Berliin veel 20 masinat, praegu toimub nende remontimine ja tarnimine. 

Marder kaalub umbes 33 tonni ja on varustatud 20 mm automaatkahuriga. Marderi meeskond on 3-liikmeline, kellele lisandub 6-7 jalaväelast.

Saksa välisminister saabus visiidile Kiievisse

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock saabus esmaspäeval visiidile Kiievisse, kus lubas Ukrainale vankumatut toetust ja kiitis Kiievi edusamme teel Euroopa Liidu liikmesusele.

Tegemist on Baerbocki neljanda visiidiga Ukrainasse alates täiemahulise sõja puhkemisest mullu veebruaris, tema seekordse külaskäigu ajal arutatakse muu hulgas Kiievi soovi saada EL-i liikmeks. Ukraina sai eelmisel aastal EL-i kandidaadi staatuse ning loodab alustada ametlikke liitumiskõnelusi veel sel aastal.

Baerbock ütles Kiievis, et Ukraina on teinud mitmes valdkonnas "suuri edusamme", kuid tunnistas, et korruptsiooni ohjeldamisel on "minna veel tükk maad".

Hersonis toimusid plahvatused

Ukraina ringhääling Suspilne teatas esmaspäeval, et Hersonis oli kuulda plahvatusi.

Ukraina väed vabastasid Hersoni oblasti põhjaosa 2022. aastal. 

Venemaa väitis, et tulistas Belgorodi kohal alla kaks Ukraina drooni

Venemaa väitis, et hävitas esmaspäeval Belgorodi oblastis piiri lähedal kaks Ukraina drooni. 

Kaitseministeeriumi teadaande kohaselt osales intsidendis kaks mehitamata õhusõidukit ja see leidis aset umbes kell 01.20 öösel kohaliku aja järgi.

"Valveõhutõrjesüsteemid hävitasid Belgorodi oblasti territooriumi kohal kaks drooni," postitas ministeerium suhtlusvõrgustikus Telegram.

Belgorodi oblastikuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et droonid tulistati alla Jakovlevski linnaosa kohal.

"Ohvreid ei olnud. Ühe drooni killud kukkusid sõiduteele eramaja lähedal. Kõik päästeteenistused on kohapeal," kirjutas kuberner.

Zelenski sõnul põgenevad venelased piisava surve korral

Kui Ukraina väed avaldavad Venemaa sissetungijatele lõunas piisavat survet, siis nad põgenevad, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus väljaandele The Economist.

Zelenski toonitas, et isegi piiratud edu rindel on oluline. Nüüd liiguvad Ukraina väed riigipea sõnul edasi, kuid suur läbimurre seisab veel ees

"Kui me neile lõunast peale surume, siis nad jooksevad," sõnas president.

Riigipea kinnitusel võtavad Ukraina kaitsjad samas Bahmuti lähedal aeglaselt tagasi territooriumi.

"Sõja esimestel päevadel paisati meid pidevalt tagasi. Iga päev. Nad vallutasid mitu linna ja sadu külasid. Nüüd liiguvad Ukraina väed edasi. Kuid neil seisab ees Heraklese ülesanne ehk pöörata edasitung enda kasuks kõikjal rindejoonel," rääkis Zelenski.

President märkis, et Vene armee kaotab palju inimesi ja liigutab oma reserve, et peatada Ukraina relvajõudude edasitung.

"See tähendab, et nad kaotavad," sõnas Zelenski.

Vene väed pommitasid üheksat asulat Sumõ oblastis

Vene väed tulistasid 10. septembril Sumõ oblastis üheksat kogukonda, teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon Telegramis, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid. 

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 580 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

Venemaa kaotused sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 269 210 (võrdlus eelmise päevaga + 580);

- tankid 4560 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 8767 (+12);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 5839 (+28);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 760 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 512 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 4628 (+35);

- tiibraketid 1455 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8370 (+32);

- laevad / paadid 19 (+0);

- eritehnika 877 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Zelenski sõnul tuleb kurnamissõja venides majandus ümber korraldada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on ta moraalselt valmis selleks, et kui kurnamissõda venib ja liitlaste toetus peaks nõrgenema, siis tuleb Ukraina majandus asetada nii-öelda sõjaalusele, vahendas esmaspäeval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.

Riigipea rääkis sellest intervjuus väljaandele Economist.

Zelenski  märkis, et pikaleveninud sõjas kaotab riik rohkem inimesi. Seda nii rindel ja ka väljarände tagajärjel.

"Kurnamissõda nõuab täielikult militariseeritud majandust. Valitsus peab selle väljavaate oma kodanikele edastama," ütles Zelenski.