Ott Laanemets märkis, et merel ei saa sõjategevuses Ukrainalt läbimurret eeldada, sest jõudude vahekord on liiga suur – Vene vägedel on toimiv sõjalaevastik, kuid Ukrainal ei ole seda algusest peale.

Viimasel ajal on Ukraina olnud aga Mustal merel aktiivne ning vabastas Boiko naftatornid Petro Hodovaletsi ja Ukraina ning platvormid Tavrida ja Sõvashi. Väidetavalt said ukrainlased selle operatsiooni käigus enda valdusesse Vene laskemoona ja Neva radari ning kahjustasid ka üht Vene Su-30 hävituslennukit. Need gaasi- ja naftaplatvormid olid Venemaa kontrolli all alates 2015. aastast.

Laanemets selgitas, et peamiselt on need platvormid olnud kasutuses tõenäoliselt seireks ja luureandmete kogumiseks.

"Selle nädala uudis, et ukrainlased selle taashõivasid, on ka võib-olla rohkem info, sest venelasi seal peal ei olnud. Tõsi nende seadmed olid. Ja ukrainlased ka sinna peale ei jäänud. Korjasid venelaste seadmed sealt ära, mida nad sinna ise jätsid, seda me ei tea," rääkis ta.

Tema sõnul on need platvormid ka Ukrainale kasulikud Venemaa teatud tegevuste jälgimiseks. Küll aga ei sobi need relvaplatvormiks.

"See suurendab nende nägemisulatust. Esiteks võttis see ära vaenlaste silmad sealtpoolt ja suurendab nende nägemisulatust, mis puudutab Ukraina maismaa poole sisse tulevaid rünnakuid ning Venemaa tegutsemist merealal, kui ukrainlastel on mingisugune mereoperatsioon ees seismas," selgitas ta.

Ukraina ründas sel nädalal Venemaa dokis olevat dessantlaeva ja allveelaeva. Laanemets tõdes, et vahetu mõju sõjategevusele sel puudub, sest need laevad ei olnud momendil kasutuses.

Pihta saanud dessantlaeva kasutas Venemaa Laanemetsa sõnul logistika jaoks ja rünnak mõjutab pisut seda poolt. "Samas jällegi selliseid laevu on seal kümne ringis, kaks on justkui vigastatud nüüd, järgi on kaheksa. Pluss loendamatu hulk pealtnäha kaubalaevu, mis on Vene riigi poolt kontrollitavad. Nii et mingit suurt langust nende logistikavõimes võib-olla sealt välja lugeda ei saa," lisas kaptenleitnant.

Allveelaevu on Laanemetsa sõnul Venemaal nüüd Mustal merel alles kolm. Kuna meresõjategevust ei ole toimunud, siis saab Laanemetsa sõnul allveelaevu kasutada rannikulähedaseks luureks. Samas on Ukraina selle välistanud oma rannaalade mineerimisega.

"Seesama ala, kus on Maosaar ja nüüd ka gaasiplatvormid justkui Ukraina kontrolli all, mis on ka kaetud tulega maismaa poolt, sinna pole Venemaal enam võimalik minna pealveelaevaga, et lasta midagi alla, et lasta midagi kalda poolt, see saab sealt piirkonnast käia ainult allveelaevadelt. Nii et seal see (Ukraina rünnaku) mõju on kindlasti olemas," rääkis ta.

Ukraina kasutab Mustal merel meredroone, sest tal puudub võitlusvõimeline laevastik, ütles Laanemets.

"Ukrainal ei ole võitlusvõimelist laevastikku, neil on alternatiivsed asümmeetrilised vahendid, mis mingisuguse edutõenäosusega ju ka töötavad. Ehk kui lastakse kümme drooni ühe laeva pihta, siis kolm, neli, viis läheb läbi ja kui ka üks auk sinna tekib, siis see laev on mõneks ajaks ju mängust väljas," selgitas kaptenleitnant.

Ründavate meredroonide avastamine nõuab Laanemetsa sõnul Vene sõjalaevade meeskondadelt suurt valvsust ja distsipliini.

"Kuna see on väike, liigub vee peal, siis tavalise pealveeseire radariga tuvastamiseks, mis ehitatud ikkagi laevade leidmiseks, võib ta olla natuke väike ehk sa avastad ta liiga hilja. Seetõttu on äärmiselt oluline, et sul on teki peal inimesed, silmad, kõrvad, binoklid kogu aeg vaatamas ja kogu su relvastus on valmisolekus. Ehk see nõuab väga suurt valmisolekut kogu laevade meeskondadelt ja ilmselgelt sellel lõppkokkuvõttes saab olema mingi psühholoogiline mõju, et sa kogu aeg oled nii viimse piirini valmis, et järsku jälle tuleb midagi," rääkis Laanemets.