Praegu puudub Eestis riiklik kohustus lemmikloomade kiibi ja omaniku andmete registreerimiseks, mis võib raskendada kiibistatud lemmikloomade leidmist ja nende tagastamist omanikele.

"Kui varjupaigad ja kohalikud omavalitsused teavad looma omanikku, saab näiteks viia hulkuva looma otse omanikule ja vältida varjupaika viimist ning seal viibimisega kaasnevaid suuri kulusid või ka tunduvalt vähendada varjupaigas viibimise aega. Teisalt saame ka teada, kes vastutab halvasti koheldud või avalikku korda rikkunud looma eest," teatas Kallas. 

Ühtne riiklik lemmikloomaregister võtaks ära kohalikelt omavalitsustelt surve luua ja ülal pidada eraldi piirkondlikke registrisüsteeme ja väldiks olukordi, kus ka kiibistatud loomale ei suudeta siiski omanikku leida. See omakorda aitab vähendada ülekoormatust kodutute loomade varjupaikades.

Muudatused on suunatud tervikliku süsteemi loomisele, mis tagaks kiibistatud lemmikloomade kiire ja tõhusa identifitseerimise ning omaks olulist rolli ka loomade heaolu tagamisel. Analüüsi tulemusena selgitatakse välja, kellele anda pädevus andmete registrisse kandmiseks ning milliste andmete kandmine sinna on sihipärane, võttes arvesse ka järelevalveasutuste vajadusi oma ülesannete täitmisel.

Minister Kallas selgitas, et ühtne andmebaas võimaldab kiibistatud loomade ja nende omanike tuvastamist kogu Eestis. Lisaks saavad omavalitsused ülevaate lemmikloomade pidamise tihedusest erinevates piirkondades, mis võimaldab paremini planeerida teenuseid ja avalikku ruumi.

Eelnõu jõustumine on kavandatud 2026. aastaks ja riikliku lemmikloomaregistri kasutusele võtmine 2027. aastaks. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega lähemalt saab tutvuda siin.