Lemmikloomadega kauplemine Euroopa Liidus sisaldab erinevat liiki loomade aretamist, müüki ja transporti. Turustatakse nii kasse, koeri, linde, küülikud kui ka teisi eksootilisi loomi. Kogu protsessi on kaasatud väikesed kasvatajad, aretajad ja loomapoed ning suured ettevõtted.

Loomapoed ja tõusvas trendis e-kaubandus on samuti väga oluline lüli lemmikloomadega kauplemisel. E-kaubandus on tarbijale mugav viis leida omale meeldiv loom üle kogu Euroopa liidu.

Kõik see tõstatabki eetilisi küsimusi. Lemmikloomadega kauplemisel on probleemkohtadeks aretusmeetodid, transport, loomade tervis, loomade ja nende omanike jälgitavus, üldine heaolu ja pidamistingimused.

Kaubeldavate loomade tervis

Praegu on ainsad lemmikloomad, kelle transpordil ja impordil on veidi rangemad nõuded, kassid, koerad ja tuhkrud ning seda marutaudi leviku tõkestamiseks. Ülejäänud loomade, sh eksootide, puhul piiranguid eriti ei ole. See on viinud selleni, et puudub kontroll selle üle, millised lemmikloomad kodudes ja turul on, mistõttu on laiemalt levima hakanud ka erinevad haigused.

Aastal 2021 lõi Euroopa Parlament loomade kaitset vedamise ajal käsitleva uurimiskomisjoni, mille eesmärgiks oli hinnata kogu Euroopa elusloomade transpordi olukorda.

Praeguseni on ühtne reeglistik piiriülesel transpordil puudulik ning loomade heaolu transpordil ei garanteeri miski. Loodud on pigem standardid, kuid puudub reaalne kohustus neid täita. Ka kontrolli tehes ei ole seaduslikku alust, mis võimaldaks karistada loomade transportijat, kes ei taga transpordi ajal loomade heaolu. Võimalik on teha vaid soovitusi ning jääda lootma, et neid võetakse kuulda.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 sätestab, et lemmikloomade pidamine täielikult isiklikel eesmärkidel kujutab endast üldiselt väiksemat terviseriski. Seetõttu ei peeta asjakohaseks, et nende lemmikloomade suhtes kohaldataks liidusiseselt täiendavaid nõudeid, kuna sellega kaasneksid väidetavalt põhjendamatu halduskoormus ja põhjendamatud halduskulud.

Euroopa Parlament on võtnud eesmärgiks kasside ja koerte heaolu parandamise ning nende jälgitavuse. Need on olemuselt väga positiivsed sammud, kuid tähelepanuta on jäetud kõik ülejäänud loomad, kelle heaolu ja põhilisi vajadusi ei reguleeri ükski määrus.

Igal riigil on küll oma lemmikloomi seadused, kuid – nagu ka Eesti näitel saab öelda –loomade, õigused, heaolu ja pidamistingimused on väga üldised ja tegelikult ka tugevalt tervistkahjustavad.

Seega oleks tegelikult lisaks kassidele ja koertele vaja keskenduda teistelegi lemmikloomadele, kuna pisinärilised ja küülikud on üha populaarsemad kaaslased inimestele, Pisikestel närilistel ja kaladel ei ole seaduste ega inimeste silmis mingit väärtust, kuigi nad on samasugused tundlikud elusolendid nagu kass, koer ja inimene. Seega oleks väga oodatud seaduslik muutus, mis aitaks kaasa ühiskondliku vaate kujunemisele, et kõik loomad väärivad parimat hoolt ja võrdset kohtlemist.

Looma müük kui turunduspettus

Lemmikloomadega kauplemise taga on tihtilugu kahjuks turunduspettus. Näiteks küülikutega kauplemise praktikad on vastuolulised eetilise kauplemisega. Küülikute poegi ei tohiks ema juurest eraldada enne kaheksa nädalat. Kahe kuu vanusena on küülikutel piisavalt arenenud immuunsussüsteem, vajalikud oskused ja toimunud on üleminek iseseisvale toitumisele.

Tegelik praktika on, et küülikud eraldatakse oma emadest liiga vara. Kuna loomade transpordiks kulub umbes nädal, loomad peavad olema 7–14 päeva karantiinis ning ilmselgelt neid ka esimesel päeval kohe ära ei müüda, eraldataksegi küülikud tavaliselt oma ema juurest juba alates kolmandast elunädalast. Põhjus on see, et kümnendaks nädalaks kaotavad küülikute pojad oma "armsa ja koheva" välimuse, mis on nende peamine müügiargument.

Pealtnäha terve küüliku kasvades tekivad probleemid: märgistamine, närimine, tervise- ja käitumisprobleemid. Viimased on tingitud sellest, et nad on liiga noorelt oma emast lahutatud. Liigipõhiseid spetsiifilisi teadmisi loomade eest hoolitsemiseks on palju ning tihtilugu ei oma neid elementaarsel tasemel ka loomapoodide müüjad.

Seega võetakse lemmikloom ilma looma vajadusi tundmata ja arvestamata sellega, milliseid kulusid tolle looma pidamine kaasa võib tuua. See kõik paneb omakorda suure koormuse ka varjupaikadele, kelleni igal aastal jõuab üha rohkem eksootilisi loomi, mida näitab ka Eesti suurima koduta loomade varjupaiga Varjupaikade MTÜ loomade liikumise statistika.

Loomade ekstreemne aretus

Lemmikloomakaubanduse üks aluseid on loomade aretus. Ekstreemsest aretusest on saanud suur loomade heaolu probleem, sest paljud soovivad omale tõulooma, kuid ei tea, kuidas ta tegelikult aretatud on. Ekstreemseks aretuseks saab nimetada näiteks nii-öelda lapiku ninaga koeri ja kasse, aga ka teisi lemmikloomi nagu näiteks küülikuid, kellel on moondunud näojooned või muud äärmuslikud tunnused. Ekstreemne aretus mõjutab loomade füüsilist ning vaimset tervist.

Ülearetuse levinumateks, aga kindlasti mitte ainsateks terviseprobleemideks on nägemis- ja kuulmisprobleemid, liigeste probleemid ning lameda näoga tõugude puhul hingamisprobleemid. Ravimatud terviseprobleemid avaldavad tõsist mõju loomadele ning tekitavad lisastressi ka loomaomanikele ning veterinaaridele.

Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et tõuloomade ost on lihtne ning hind väga madal, samal ajal on kulu veterinaarteenustele kõrge. Tihtipeale inimesed ei jõua raviarveid maksta, mistõttu loomad viiakse eutaneerimisele või hüljatakse ja seejärel soetatakse uus lemmikloom.

Äärmusliku aretuse puhul ei ole üleeuroopalist ühest õigusakti ning riigiti on seaduste tõlgendamine ja kohaldamine väga erinev. Eestis ja ka mõnes teises Euroopa Liidu riigis ei ole äärmusliku aretuse takistamiseks ega ennetuseks midagi ette võetud. Väga olulised sammud on Euroopa Liidus ühtsete registrite loomine ning aretajate, müüjate ja loomade jälgitavuse parandamine. Loomade paljundamine ja müümine peab samuti olema rangemalt reguleeritud, sest praegu võib pea igaüks sellega tegeleda, mis teeb järelevalve keeruliseks ning kulukaks kui mitte võimatuks.

Eelolevatele Euroopa Parlamendi valimistele mõeldes andis Loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus aasta alguses 13 soovitust kõikidele kandidaatidele. Loomus leiab, et Euroopa Liidus tuleb lõpetada halvad aretustavad, kindlustada lemmikloomade heaolu transportimise ajal, võidelda ebaseadusliku lemmikloomakaubandusega ja taotleda rangemat kontrolli veebis müümise ja reklaamimise suhtes.