Täpset maetute arvu sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt öelda ei osanud, kuna lisaks esimesel päeval leitud punaarmee sanitaarväeosa veerandsajale maetule leiti hiljem hulgaliselt rohkem inimsäilmeid, mille päritolu ja matmisaega kohapeal tuvastada polnud võimalik.

"On selge, et nad on pärast sõda siia toodud, aga mitte mingisugustki dokumentatsiooni ümbermatmistest ei ole. Nii et me ei tea, kus nad algselt on olnud, et mingite dokumentidega võrrelda. Neid on siia ka mitmes järgus toodud – mõningad matused on hoopis teisel kõrgusel. Need kirstud, millega säilmed on siia toodud, on pilgeni täis erinevate inimeste erinevaid skeleti osasid. Ainult jumal teab, kes nad on," rääkis Arnold Unt.

Lisaks leiti maetutega koos kirstudest ka kümmekond granaati, mis pommirühmale üle anti.