Riik on leidnud 366 nõukogude sõjamonumenti
Riigikantselei juurde moodustatud komisjon ja sõjamuuseum on leidnud Eestist kokku 366 nõukogude okupatsioonivõimude püstitatud sõjamonumenti ja -hauda, ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Leitud paikadest koostas sõjamuuseum avaliku andmebaasi, mida jõudumööda täiendatakse.
Lill rääkis reedel kaitseministeeriumis korraldatud pressikonverentsil, et pärast Venemaa 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulist kallaletungi Ukrainale muutusid nõukogude sõjamonumendid ja sõjahauad aktuaalseks teemaks. Kohalikud omavalitsused hakkasid pöörduma kaitseministeeriumi ja hiljem sõjamuuseumi poole, et vabaneda nende territooriumil olevatest sõjamonumentidest, mis reeglina olid ka sõjahaua tähiseks.
"Samal aastal moodustati riigikantselei juurde komisjon, mis tegeles nõukogude okupatsioonivõimude mälestusmärkide kaardistamisega ning komisjon leidis 321 monumenti. Täna võime öelda, et muuseum on sinna juurde leidnud veel 45 sõjahauda või monumenti," rääkis Lill.
Tema sõnul on muuseum korraldanud nende aastate jooksul ümbermatmisi 98 sõjahaual ja leidnud neist 3700 inimese säilmed.
"Kui oleksime uskunud [nõukogude] sõjakomissariaadi andmeid, oleks see arv pidanud olema kümneid kordi suurem. 17 hauda osutusid tühjaks, kuigi väideti, et tegu sõjahauaga," märkis sõjamuuseumi juht, lisades, et töö sõjahaudade väljakaevamistel jätkub ka tänavu.
Lille sõnul on sõjamuuseum koondanud nõukogude monumentide ja sõjahaudade kohta kogunenud info ühte andmebaasi, mis on kõigile avatud kasutamiseks ja asub muuseumi kodulehel.
"Tegemist on monumentidega, millega on tähistatud nõukogude võimu silmis olulise isiku langemiskoht või lahingupaik, seda lisaks sõjahaudadele. Selles andmebaasis on iga sõjahaua või monumendi juurde märgitud, kas see on eemaldatud või mitte, milline see algselt välja nägi, sest neid vahetati ka nõukogude võimu poolt välja, millal sinna kedagi maeti, sest reeglina toimusid matmised mitte sõja ajal, vaid hiljem ning mida sealt väljakaevamiste käigus leiti ja mis oli monumendi saatus. Seal on juures ka fotod," rääkis Lill.
Muuseumi direktor ütles, et andmebaas täieneb, kuna tööd pole veel lõpetatud ja andmebaasi otsitakse juurde ajaloolist infot erinevatest allikatest.
Sellega seoses palus Lill inimestel, kes mäletavad midagi nende monumentide kohta või kellel on nende kohta teavet, teatada sellest aadressile monument@esm.ee.
Toimetaja: Mait Ots