Eelnõu järgi on linnavalitsusel soov muuta Pärnu maantee lõik Vabaduse väljakust raudtee viaduktini aktiivseks jalakäija- ja kergliiklejasõbralikuks
linnaruumiks. Vajadusel uuendatakse sõidutee konstruktsioon, ehitatakse ümber või rajatakse tehnovõrgud, trammitee ja kontaktvõrk, ülekäigud, ühistranspordi peatused, kõnniteed, tänavavalgustus ja haljastus.

"Lahendused lähtuvad teadlaste ja asjatundjate soovitustest ning sobivad ühte Põhja-Euroopa pealinna," lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. 

Pere ütles ka, et talvel alustab linn projekteerimisega, mille käigus tekivad esimesed võimalikud lahendused.

"Autojuhtidele sõiduread mõistagi jäävad, kuid me parandame liiklust ja läbilaskvust. Fookuses on busside ja trammide ühele rajale viimine ning sellega ühistranspordi taseme tõstmine, et vähendada ummikuid," sõnas abilinnapea.

Pere lisas, et igal juhul annab projekt raha erasektorile, mis on linna jaoks äärmiselt oluline.

"Tänavaäärsetele äridele, mis on pikalt kiratsenud, tekivad paremad võimalused raha teenimiseks - uus haljastus, täiendavad istumiskohad ja terviklikum teesüsteem teeb Pärnu maantee ligipääsetavamaks. Teiste Põhja-Euroopa linnade tänavate edukad näited ütlevad, et mida ligipääsetavam on tänav, seda vilksam majanduselu seal käib," lisas Pere.

Teelõigule tulevad sõiduteest eraldatud ohutud ja mugavad rattateed, mis vastavad Tallinna rattastrateegia põhivõrgu tingimustele.

Mootorsõidukite lahenduste projekteerimisel tuleb projekteerijal arvestada, et projektkiirus on 40 kilomeetrit tunnis ja sõiduradade laiused tuleb kavandada vastavalt projektkiirusele.

Läbivaks sõidutee lahenduseks on lõigul Liivalaia kuni Suur-Karja tänav üks pluss üks pluss ühistranspordikoridor. Lõigul Liivalaia kuni Kiisa tänav aga kaks pluss kaks pluss ühistranspordikoridor.

Rattatee laius kaks meetrit

Kogu tänava terviklahenduse projekteerimisse on kavas kaasata arhitekt ja/või maastikuarhitekt.

Projekteerimistingimused nõuavad, et kõnniteed ja jalakäijate ülekäigud tuleb kavandada võimalikult sujuvalt jätkuvana ja sirgjooneliselt kulgevana. Samuti tuleb jalgrattatee kavandada läbivalt punast värvipigmenti sisaldava asfaltkattega.

Jalgrattatee laiuseks kavandatakse minimaalselt kaks meetrit ja kõnnitee laiuseks minimaalselt kaks ja pool meetrit. Jalgrattateed tuleb kavandada kõnnitee tasapinnast neli sentimeetrit madalamale tasapinnale, ent mitte sõiduteega samale tasapinnale.

Jalgrattateel tuleb tagada kogu selle laiuse ulatuses puhas liikumisruum, mis tähendab, et sellesse ruumi ja külgnevasse puhveralasse ei tohi paigutada poste ja muid takistavaid elemente. Jalg- ja jalgrattateedele ei tohi kavandada ka lahtisi sadeveerenne, mis muudavad liikumise ebamugavaks.

Kõnniteede sõiduteega ristumised tuleb kavandada uputatud äärekiviga ja jalgrattateede sõiduteega ristumised kavandada võimalusel ilma äärekivita ning kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis uputatud äärekiviga.

Lisaks tuleb projekteeritavad rattateed sujuvalt kokku viia liituvate olemasolevate
rattateedega.

Projekteerimistingimuste eelnõu ja selle lisamaterjalidega on võimalik tutvuda 15. oktoobrini Tallinna veebilehel, kus saab anda ka tagasisidet. Projekti avalik tutvustus toimub 10. oktoobril Tallinna Kesklinna valitsuses. 

Ehitiste täpne asukoht ja maht selguvad projekteerimise käigus. Kui kõik läheb plaanipäraselt, algab ehitus 2026. aastal. Rattatee ehitust toetab Euroopa regionaalarengu fond.