Valitsus tuli mootorsõidukimaksu ideega välja 2023. aastal ja kiitis selle heaks möödunud aasta jaanuaris. Toona rääkisid valitsuse liikmed, et liikuvusreform on automaksu eelduseks ning uue maksuga soovitakse autostumist vähendada ja rohkem inimesi autodest ühistransporti suunata.

Nüüdseks on automaks ja registreerimistasu kehtinud juba kolm kuud ja liikuvusreform on vahepeal ümber nimetatud ühistranspordi reformiks, kuid reformi enda edusammudest veel rääkida ei saa.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ütles ERR-ile, et reformi esimesed tegevused on realiseerumas sellel aastal.

"Lääne-Harjumaal käivitatakse taktipõhine rongiliiklus ja parandatakse bussi- ja rongiliikluse omavahelist seotust. Tulemusena paraneb mitmetes piirkondades ka ühistranspordi kättesaadavus," sõnas ta.

Ruubase sõnul on lisaks sellele kavas käivitada Tallinnas ja Harjumaal ühtne piletisüsteem ning samal ajal käivad ettevalmistused sarnasteks muudatusteks ka mujal. Nimelt algavad sellel kuul Eesti eri piirkondades koosloomeüritused, kus kaardistatakse praeguse ühistransporditeenuse tugevusi, nõrkuseid ja arendamisvajadust ning -prioriteete.

"Nende teadmiste alusel on kavas parandada tänast ühistranspordivõrku, toetudes muuhulgas senisest enam kiire rongiliikluse ja nõudepõhise ühistranspordi võimalustele. Viimase laiem juurutamine sõltub Euroopa Liidu sotsiaalse kliimafondi rahastusest," lisas Ruubas.

Pärast seda, kui eelmine valitsus lagunes, teatas vahelepeal regionaal- ja põllumajandusministri kohusetäitjaks olnud kliimaminister Yoko Alender, et tühistab endise ministri Piret Hartmani mitmed algatused ja märkis, et muu hulgas jäävad ka liikuvusreformi rahastamist puudutavad otsused uue ministri hinnata.

Eelmisel nädalal astus ametisse uus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).