Lasteasutustes pakutavale toidule hakkasid uued nõuded kehtima eelmise aasta septembris, kuid aasta jooksul oli veel üleminekuaeg. Tänavuse kooliaasta algusest jõustusid kõik muudatused ning need puudutavad lisaks koolisööklatele ka õppeasutuste puhvetis pakutavat toitu.

Tervise arengu instituudi (TAI) juhend näeb ette, et vähemalt 80 protsenti puhvetis pakutavatest valikutest peavad olema tervist toetavad ehk kiudainerikkad tooted, mis sisaldavad vähe lisatud suhkruid, soola ja küllastunud rasvhappeid.

Näidete hulgas on toodud köögi- ja puuviljad, pudrud, suure kiudainesisaldusega leib, sai ja sepik, kama, eeltöötlemata kalad, mereannid ja linnuliha, aga ka muna, lihalõigud, pähklid, seemned, pesto ja hummus. Tervislikeks valikuteks loetakse juhendis ka maitsestamata piimatooted, juustud ning piima asemel kasutatavad taimsed joogid.

Kuni 20 protsenti pakutavast valikust võib koosneda mööndustega sobivatest toodetest. Viimaste alla kuuluvad toidud, millele on lisatud suhkrut, mett, siirupit, moosi või muud sellist. Sellesse gruppi kuuluvad ka mahlad, smuutid, galetid, müslid ja müslibatoonid, magustatud piimatooted, salatikastmed, punane liha, kalakonserv, singid, pelmeenid, pasteet ja viinerid.

Sobimatuteks valikuteks on aga enamik tugevalt töödeldud toite, näiteks magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid. Ka ei ole lubatud müüa rohkes õlis praetud toitu, kiirnuudleid, pulbrist valmistatud kartuliputru ega toite, mis sisaldavad teatud toiduvärve või magusaineid.

Lapsed lähevad puhveti asemel poodi

Baltic Restaurants Estonia tegevdirektor Aaro Lode ütles ERR-ile, et loomulikult peab koolipuhvetis olema tervislikum toiduvalik, küsimus on aga selles, kas uued nõuded muudavad päriselt lapse käitumist või ainult seda, kust ta oma ostu teeb.

"Kui piirame koolipuhveti sortimenti, aga ost liigub lihtsalt koolimajast välja, siis ei ole lapse toitumine sellest tervislikumaks muutunud. Probleemi nihutamine ei ole probleemi lahendamine," ütles Lode, kelle sõnul ei peaks muudatuse edukust hindama nõude formaalse täitmise järgi.

Sarnasele riskile juhib tähelepanu ka P. Dussmann Eesti, mille toitlustusdivisjoni arendusjuht Inga Paenurm pöördus murega tervise arengu instituudi, mitme ministeeriumi ja teiste asjassepuutuvate asutuste poole, sest tema hinnangul on tekkinud juhendis soovitule vastupidine olukord.

"Õpilased lähevad koolist välja ja ostavad lähedal asuvast poest toote, mida koolisiseses müügikohas ei müüda," lausus Paenurm ja lisas, et nii ei muutu lapse toiduvalik, vaid ainult koht, kust ta toitu ostab.

Lode rõhutas, et ei vaidle juhendi eesmärgile vastu ja koolis võiks lapsel olla võimalikult tervislik valik, kuid Baltic Restaurantsi kogemus ei näita, et mõne toote eemaldamine koolipuhvetist tähendaks automaatselt, et laps hakkab selle asemel tervislikumaid tooteid ostma.

Ta lisas, et mitmed tervist toetavad valikud, näiteks puu- ja köögiviljad, pähklid ja mõnel juhul ka maitsestamata piimatooted on koolis juba tasuta olemas – neid pakutakse õpilastele koolitoidu osana. Seetõttu on keeruline eeldada, et laps hakkab puhvetist raha eest juurde ostma toodet, mida ta saab samas koolis tasuta.

Ainult reegli kehtestamisest ei piisa

Dussmann soovib TAI-lt juhendit võimalikult täpsete näidetega toodetest, mida võib turult leida ja jõukohase hinnaga õpilastele pakkuda. Paenurm tõi välja vajaduse riikliku teavitustöö järele, sest toitlustaja jaoks tähendab iga uus nõue väga konkreetseid muudatusi toorainevalikus, toodete valmistamises, töökorralduses, personalikuludes ja lõppkokkuvõttes ka hinnas. Lisaks tuleks koolitada ka õpilasi, kes müügikohtades valiku teevad ja peaksid aru saama, miks pakutav muutub. 

Lode rõhutab samuti, et ainult uue reegli kehtestamist ei piisa: kool, lapsevanemad, tellija ja toitlustaja peavad ka aru saama, miks muudatus tehakse ja mida sellega saavutada tahetakse.

"Kui täiskasvanud ise ei saa aru, miks reegel kehtib, tekivad kiiresti valed ootused ja konfliktid ning toitlustaja jääb üksi selgitama, miks üks või teine asi on muutunud," ütles Baltic Restaurantsi tegevdirektor.

Praegu räägitakse Lode sõnul sageli sellest, kas tänane toit on veidi mage, aga palju vähem sellest, kui palju tervena elatud aastaid lastele õigete toitumisharjumustega juurde anname.

Paenurm ütles, et lapse ja lapsevanema jaoks on kõige olulisem küsimus väga lihtne: mida ma saan osta, kui palju see maksab ja kas see on minu jaoks atraktiivne.

"Kui neid aspekte ei selgitata, võib tekkida olukord, kus koolipuhveti või müügikoha toiduvalik muutub küll juhendi mõistes tervislikumaks, kuid õpilased lihtsalt ei osta neid tooteid," lausus Paenurm, kelle sõnul suurendab see omakorda toiduraiskamist, mis on vastuolus teiste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.

Baltic Restaurantsi kogemus ei ole Lode sõnul seni kinnitanud, nagu oleks uus juhend suurema toiduraiskamise kaasa toonud või oleks selline toit tingmata kallim, kuid need riskid on võimalikud ja neid tuleks mõõta.

"Küll aga vajab juhendi praktiline rakendamine selget loogikat. Näiteks peab olema üheselt arusaadav, kuidas 80/20 suhet arvestatakse ja mida teha olukorras, kus tervist toetavad tooted saavad päeva jooksul otsa," rääkis Lode. "Meie eesmärk ei ole kaitsta ühte või teist toodet koolipuhveti riiulil. Eesmärk peaks olema see, et laps teeb päriselt tervislikuma valiku."

Ministeerium: vastutus on kõigil täiskasvanutel

Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ütles, et TAI juhend keskendub tervisliku toitumise alustele ja need põhimõtted ei ole aastatega muutunud.

"Oluline on, et nii inimeseõpetuse tunnis kui ka mujal tervisliku toitumise teemal õpitu oleks kooskõlas sellega, mida koolis pakutakse. Selle tagamine on kõikide täiskasvanute ühine vastutus," sõnas Põldsaar.

Tema sõnul ei tähenda tervist toetavam koolikeskkond tingimata, et õpilased hakkavad seetõttu rohkem koolist välja poodi minema.

"Kuigi me ei saa mõjutada seda, milliseid valikuid tehakse väljaspool kooli, saame kujundada koolikeskkonda nii, et tervislikud valikud oleksid lastele võimalikult lihtsad ja kättesaadavad," lausus Põldsaar ja lisas, et käitumisteadustest on teada, et inimesed teevad sageli just neid valikuid, mis nõuavad vähem pingutust ja mida toetab ümbritsev keskkond.

"Kui tervislik toit on koolis kergesti kättesaadav ja hästi pakutud, on tõenäolisem, et lapsed seda ka valivad," lisas ta.

Sama oluline on Põldsaare hinnangul kooli roll harjumuste ja hoiakute kujunemisel, sest kool on sotsiaalne keskkond, kus lapsed õpivad ja seal kujunevad ühised harjumused. Ta tõi esile, et mõnes koolis on selleks kokku lepitud ka ühised põhimõtted, näiteks et õpilased viibivad vahetundide ajal koolis ega lähe kooli territooriumilt välja.

"Kui õpilased soovivad koolist lahkuda selleks, et osta poest maiustusi ja limonaadi, ei ole lahendus teha samu tooteid koolis lihtsamini kättesaadavaks. Pigem tasub tähelepanu pöörata ka sellele, mis neid valikuid mõjutab ja kuidas kujunevad õpilaste toitumisharjumused," ütles nõunik. "See, milliseid valikuid täiskasvanud lastele pakuvad ja millist eeskuju ise annavad, mõjutab samuti laste toitumisharjumusi."

Seetõttu peaks keskkond nii kodus kui ka koolis toetama seda, mida lastele tervisliku toitumise kohta õpetatakse. Ka pole Põldsaare sõnul alust eeldada, et kõik õpilased hakkavad uute nõuete tõttu toitu ostma väljaspool kooli.

"Varasemad uuringud näitavad, et valdav enamik õpilasi sööb koolilõunat. Osa õpilasi võib toitu osta ka mujalt, kuid see ei vähenda kooli rolli tervist toetava toidukeskkonna loomisel. Kool saab anda igale lapsele võimaluse teha tervist toetav valik võimalikult lihtsalt ja aidata kaasa heade toitumisharjumuste kujunemisele," ütles ta.

Tervislik ei pea olema kallis

Põldsaar märkis, et nõue, mille kohaselt peab toit vastama laste energia- ja toitainete vajadusele, olema tervist toetav ja mitmekesine ning valmistatud võimalikult vähe töödeldud toorainest, kehtis ka varem. Ka ei peaks tervislikum toit Põldsaare sõnul puhvetitele hinnatõusu tähendama.

"Mikrotoitainete nõuded olid küll täpselt kirjeldatud, kuid puudus selgus, kuidas neid igapäevases toitlustamises täita. Nüüd on suurem rõhk praktilistel toitumispõhimõtetel ja toidugruppide tasakaalul. Laste- ja haridusasutused, kes täitsid ka varasemaid nõudeid ja tagasid tervist toetava toidu, saavad üldjuhul uusi nõudeid täita olemasolevate vahenditega ning olulist vajadust kulude suurendamiseks ei teki," lausus nõunik.

Samas möönis ta, et toiduainete ja teenuste hinnad on alates 2022. aastast märkimisväärselt tõusnud. Põldsaare kinnitusel arvestati sellega ka määruse väljatöötamisel ja kujundati nõuded nii, et seniseid toitlustamistavasid oleks võimalik jätkata ilma põhjendamatu lisakuluta, vältides hinnasurvet toitlustajatele.

"Näiteks jäeti määrusest välja kallimad toidugrupid, nagu pähklid ja seemned, mis oleks toitlustamiskulusid suurendanud. Samuti leevendati kalale seatud nõudeid. Kui varem oli nõue kasutada ainult värsket kala, siis nüüd võib kasutada ka külmutatud kala, mis on samuti toitaineliselt väärtuslik, kuid sageli soodsam ja paremini kättesaadav," sõnas ta.

Terviseamet keskendub esialgu selgitustööle

Omaette küsimus on see, kuidas hakkab ministeerium nõuete täitmist koolides kontrollima.

Terviseameti haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamise teenuse juht Olga Gurjanova tõdes, et kooliaasta alles alges ning uute nõuetega seotud igapäevased praktikad ja töökorraldus haridusasutustes alles kujunevad, mistõttu peab amet praeguses etapis kõige tähtsamaks koostööd ja nõuete selgitamist.

"Terviseamet teeb nõuete täitmise üle järelevalvet, kuid praegu on põhirõhk nõustamisel ja koostööl, et toetada haridusasutusi sobivate praktikate kujundamisel. Vajaduse korral kasutab terviseamet ka asjakohaseid järelevalvemeetmeid," märkis Gurjanova.

Puhvetis pakutava toidu valiku üle on voli otsustada kooli direktoril, kuid ta peab lähtuma kehtivatest nõuetest.

"Ka kooliperel saab valiku kujundamisse panustada. Hoolekogul on õigus teha direktorile ettepanekuid puhvetis pakutava toidu valiku kohta, lähtudes seejuures juhendis toodud soovitustest," tõi Gurjanova välja.

Ingrid Põldsaar sotsiaalministeeriumist ütles, et uued nõuded annavad konkreetsemad suunised tervist toetava ja tasakaalustatud toidu pakkumiseks ning aitavad tagada ühtlasema kvaliteedi sõltumata piirkonnast.

Nõunik lisas, et laiemalt vaadates aitab tervist toetav keskkond ennetada terviseprobleeme ning seeläbi vähendada tulevikus tervishoiukulusid.