Eelmisel sügisel hakkas kehtima uus lasteasutuste toitlustamise määrus, mis näeb ette, et toitude valmistamisel lisatava soola kahe nädala keskmine kogus ei tohi ületada poolt grammi päevas.

Suhkru, mee või siirupi maksimaalne lubatud kogus on lasteaias alates kolmandast eluaastast 10 grammi, nooremate puhul kuni viis grammi ning koolilõuna ja koolieine puhul viis grammi. Põhjuseks on järjest suuremaks mureks saanud laste ülekaal ning eesmärk harjutada lapsi tervislikuma toiduga.

Eelmisel aastal oli üleminekuaeg, mille jooksul said lasteasutused muudatusi järk-järgult sisse viia, kuid alanud septembrist jõustusid kõik uued nõuded.

Osa lapsevanemaid on aga pahased, sest erinevalt eesmärgist on laste toidulaud nende hinnangul hoopis vaesemaks muutunud: koolitoidu söömise asemel suundutakse vahetunnil puhvetisse ja süüakse pirukaid, krõpse või maiustusi. Sotsiaalmeedias jagavad kogemusi pered, kelle laste hinnangul on pakutav toit nüüd maitsetu.

Tartu Kesklinna kooli direktor Kadi Toomi ütles ERR-ile, et ka nende kooli äsjastel lastevanemate koosolekutel oli kuulda nurinat, et toit ei maitse ning teemat on arutatud hoolekogus. Märgata on õpilasi, kes tulevad kooli, kaasas oma toidukarp, ning on neidki, kes lihtsalt koolitoidust loobuvad.

"Aga see erineb kooliastmeti. Kolmas kooliaste sööb väga hästi, küsivad juurdegi," lausus Toomi, kelle sõnul on rohkem probleeme teise kooliastme ehk neljanda kuni kuuenda klassi õpilastega.

"Päris üle tee meil õnneks pirukaputkat ei ole, aga suurel vahetunnil ilusa ilmaga näeme teist ja kolmandat kooliastet poodi lippamas ja leiame koolimajast krõpsupakke, aga see ei ole massiline probleem," lisas ta.

Kõik algab täiskasvanute suhtumisest

Ka lasteaedades on teema tuttav ning vanemate seisukohad võivad olla vastandlikud. Paide lasteaia direktor Grisly Kuuskler ütles, et kõik algab täiskasvanute suhtumisest, sest väikelaps ise ei oska soola ja magusat soovida.

"Meie oleme suutnud selle asja kenasti lahendada, meil on igal hommikul erinevaid asju, mis putru maitsvamaks muudavad: asendame moosi marjadega, on omlette, suurt murekohta pole esile kerkinud," rääkis ta moosiga hommikupudru alternatiividest.

Paide lasteaias teeb muudatuste elluviimise lihtsamaks ka see, et seal on tööl oma kokad ja Kuuskler tõdes, et eelmisel aastal tegeleti aktiivselt küsimusega, kuidas toidud lastele võimalikult isuäratavana hoida.

"Hästi palju aitasid ka teabepäevad, mida korraldati, kus tekkis neid küsimusi hästi palju, rohkem kui oli vastuseid, aga siis saime aru, et selle muudatusega tuleb tasakesi minna, ei tasu karta ega üle mõelda," sõnas Kuuskler. "Tean, et osa asutusi jättis päevapealt moosid ära, aga see pole nii karm. Saame neid pakkuda, aga vähemas koguses, aitavadki marjad ja muud asjad."

Lasteaiajuht lisas, et palju kasutavad nad võimalust valmistoodangu asemel ise toormoose teha, mille puhul saab suhkru kogust reguleerida. Kokkadelt võtab toidu tervislikumaks muutmine palju ressurssi, aga see pole ületamatu.

Ka sool ei ole toidust päris kadunud, aga seda pole nii palju, nagu on täiskasvanutele harjumuspärane ning kasutusel on ka teisi maitseaineid.

"Toonitan alati täiskasvanute suhtumise tähtsust. Kui ise näeme probleemi ja räägime sellest laste ees, võtab selle omaks ka laps, aga kui ise ütleme, et oi kui maitsev, sest ka personal ise sööb, siis eeskuju on kõige olulisem," ütles Kuuskler.

Tema sõnul on eesmärk õilis: et lapsed toituksid tervislikumalt ja ülekaal poleks nii suur mure.

Tartu Kesklinna kooli direktor märkis, et eelmisel aastal, mil toitlustuses oli üleminekuperiood, katsetati ja prooviti, kuidas on parem ja kuidas mitte. Toomi sõnul käivad kõik nende kooli õpetajad samuti koolisööklas söömas ja kui nemad ühel hetkel sellest loobuks, võiks eeldada, et toit ei maitse. Seda pole aga juhtunud.

Direktor lisas, et ise on ta kodus harjunud väga vähesoolase toiduga ning tema maitsele tundub koolis pakutav isegi liiga soolane. Seega on arvamused väga erinevad, sõltuvalt kodustest toitumisharjumustest.

"Iga maitsega harjumiseks läheb väga palju aega, enne kui ütleme, et see on okei. Kui kodus tehakse väga magusaid ja soolaseid toite, siis läheb koolis sellega harjumiseks tükk aega," tõdes Toomi.

Tema sõnul võib muudatust pidada positiivseks, kui kodud koolide ja lasteaedadega koostööd teevad.

"Aga kui kodud oma käitumist ei muuda, siis võib see suures pildis tunduda küll natuke tuuleveskitega võitlemisega," nentis Tartu Kesklinna kooli juht.

Koolilaste valikuid mõjutab puhveti olemasolu

Sotsiaalministeerium tõdes, et teistsuguste maitsete omaksvõtt ei käi üleöö. Rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar soovitas lasteaedade ja koolide kokkadel kasutada Nutridata toitumisprogrammi, mis on tasuta ja mille abil saab menüüsid koostada. Seal on ka näidismenüüd, mis on kooskõlas määruse nõuetega.

"Lisaks on tervise arengu instituut koostanud kokkadele ja toitlustajatele juhendi ning samuti korraldanud seminari, mis on puudutanud just uusi toitlustamise nõudeid. Kuna kokad ja toitlustajad on erialase haridusega spetsialistid, kelle tööks ongi menüüde koostamine, söögi tegemine, siis kindlasti on olulised ka nende enda kogemused ja pädevused," sõnas Põldsaar.

Määruses välja toodud päevane maksimaalne soolakogus võib sisalduda juba ühes leivaviilus, kuid Põldsaar selgitas, et leivas sisalduv sool siiski arvesse ei lähe, sest määruse kogusepiirang puudutab soola, mida kokk toidule lisab. Leiva soolasisaldus on omakorda eraldi paika pandud.

"Moosi pakkumine ei ole täiesti keelatud, kuid seda on piiratud suure suhkrukoguse tõttu," lausus Põldsaar. "Küll ei ole piiratud pakkuda pudru kõrvale näiteks magusaid puuvilju, mis on tervist toetavam alternatiiv kui lihtsalt suure suhkrusisaldusega moos."

Nõuniku kinnitusel sööb enamik lapsi siiski koolitoitu, kuid selle juures on tähtis mõju ka puhveti olemasolul. Koolitoidu uuring, mis viidi läbi üle-eelmisel aastal, näitas, et koolikeskkond on laste toitumisel väga oluline. Kui koolis on puhvet või müügiautomaat, on see õpilastele kergesti kättesaadav ja lapsed kasutavad võimalust seal oste teha. Neis koolides, kus puhvet puudub, süüakse koolitoitu suurema tõenäosusega.

"Seetõttu on oluline küsida, kas müügiautomaat või puhvet peaks koolikeskkonnas üldse olema ning kui on, siis milliseid tooteid seal pakutakse," rõhutas Põldsaar.

Koolid peavad rahvatervishoiu seaduse kohaselt lähtuma müügiks pakutava toidu valikul juhendist, mis toob välja võimalused tervist toetavateks valikuteks.

Kui sotsiaalministeerium 2025. aastal plaani laste toitlustamise nõudeid muuta tutvustas, toodi välja, et järjest enam on Eestis ülekaalulisi lasteaialapsi, rääkimata algklassilastest.

Tartu ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann ütles toona, et suhkru ja magusate näkside tarbimine kasvab siis, kui lapsed lähevad algkooli. Lisaks on märgata, et väljaspool Harjumaad, mitte-eestlaste või kõrghariduseta inimeste hulgas kasvab ülekaalulisus ja rasvumine kiiresti ning üks meetodeid, kuidas olukorda parandada, on toidukeskkonna muutmine koolide kaudu.