Kõrgem sekkumiskünnis ja hoiatus kiiruskaamera ees kahandasid trahve miljoni euro võrra kuus

Mobiilsete kiiruskaamerate hoiatussiltide nõude kehtestamise järel on trahvide arv vähenenud ligi 90 protsenti ja septembris trahviraha ligi miljoni euro võrra. Hoiatussiltide eelnõu algataja Madis Timpsoni sõnul on aga ühe-kahe kuu andmete põhjal kindlaid järeldusi teha veel vara.
Kui mullu septembris tegi politsei mobiilsete kiiruskaamerate abil trahve 1 256 318 euro eest, siis tänavu septembris ehk peale kaamerate ette hoiatussiltide paigaldamist ning sekkumiskünnise kergitamist, tehti trahve vaid 199 052 euro eest ehk ligi miljoni euro võrra vähem.
Trahviraha vähenemise tingis trahvide hulga 90-protsendiline langus – sekkumiskünnise tõstmine vähendas rikkumiste arvu ligi poole võrra ja hoiatusmärk seda veel omakorda poole võrra ehk nagu ERR on politsei statistikale toetudes kirjutanud, tegid mobiilsed kiiruskaamerad mullu septembris 26 228 trahvi, aga käesoleva aasta septembris üle Eesti kokku vaid 2939 trahvi.
Politsei esindaja Taavi Kirsi sõnul pole trahvitulu politseile aga kunagi oluline olnud ega pole ka edaspidi.
"Meile on alati tähtis olnud vaid see, et Eesti liikluskeskkond oleks ohutum ja juhid piirkiirusest kinni peaksid. Suurem kiirus vähendab ohtude märkamist ja toob õnnetuste korral raskemad tagajärjed ja tõsisemad vigastused," lausus Kirss.

Timpson: eesmärk on liikluse rahustamine, mitte riigikassa täitmine
Mobiilsete kiiruskaamerate ette hoiatussilte nõudnud riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) ütles kommentaariks ERR-ile, et politsei lühiajaline statistika ei pruugi anda täielikku pilti ning tegeliku mõju hindamiseks on vaja pikemat perioodi ja põhjalikumat analüüsi.
"Ma arvan, et ühe kuu pealt on natuke vara järeldusi teha. Tegelikult peaks võtma ikkagi natuke pikema perioodi kui üks või kaks kuud," selgitas Timpson. Tema sõnul on aga trahvide vähenemine positiivne märguanne: "Kui politsei väidab, et trahvide hulk on 90 protsenti vähenenud, siis on see ju tore."
Kommenteerides asjaolu, et trahvide arvu järsu vähenemise tõttu on riigikassasse jäänud ühes kuus laekumata ligi miljon eurot, ning ilmselt taoline suund jätkub ka järgmistel kuudel, märkis Timpson, et trahvimine ei tohiks kunagi olla omavalitsuse ega riigi eesmärk omaette isegi kui aastas jääks võimalikku trahvitulu saamata miljonites eurodes.
"Politsei on alati öelnud, et eesmärk ei ole trahvida, vaid liiklust rahustada. Kui liiklus on rahulikumaks jäänud, siis on ju hästi läinud," ütles ta. "Sellist riiki, kus me riigikassat võimalikult suurte trahvidega täidame, mina küll ei tahaks," lisas ta.
Timpson: mina pole arutult kihutajaid märganud
Mõnede liiklejate tähelepanekuid, nagu sõidaksid sõidukijuhid lubatud piirkiirusega vaid hoiatusmärgi vahetus läheduses, Timpson ei jaga. Iganädalase sõitjana Tallinna ja Viljandi vahel põhineb tema hinnang isiklikul ja pikaajalisel kogemusel, kinnitas poliitik.
"Mina sõidan Viljandi ja Tallinna vahet iga nädal mitu korda. Ma arvan, et see asi ei ole nii hull – minu meelest on üldine liikluspilt aastatega kõvasti paremaks läinud," rääkis Timpson, lisades, et vale on reguleerida kõigi liiklejate käitumist üksikute rikkujate tõttu.
"Need kihutajad on alati olnud, kuigi viimasel ajal on neid pigem vähem, ma ei ole isegi tähele pannud kedagi arutult kihutamas," lausus Timpson.
Timpson kirjeldas ka enda negatiivset kogemust mobiilse kiiruskaameraga.
"Olen ka kunagi korra "kaamerasse sõitnud" ja mul oli seal kiirus 56 kilomeetrit tunnis. Sirgel teel lõuna ajal olid märgid 90, 70, 50. Ma tean, sest ma sõidan seda teed igal nädalal mitu korda. Võtsin automaatkontrolli välja ja veeresingi sinna 50 alasse 56-ga. Ühtegi autot ei tulnud eest ega tagant, ühtegi liiklejat ei olnud, sirge tee kolm kilomeetrit. Loomulikult maksin selle trahvi ära, aga natuke jäi ikkagi halb tunne," meenutas Timpson.
Timpsoni sõnul polnud saadud trahv siiski seadusemuudatuse peamine ajend, vaid soov eelnõu algatada oli hoopis põhimõtteline: taastada õiglus olukorras, kus politsei oli alguses lubanud hoiatusmärgid ise välja panna, kuid jättis selle hiljem tegemata.
"See eelnõu sai tegelikult alguse sellest, et politsei tuli riigikokku 2018. aasta lõpus ja ütles, et nad tahavad üles panna mobiilseid kiiruskaameraid ning nende ette tulevad hoiatusmärgid. 2019. aastal, kui see seadus vastu võeti, korrati seda riigikogu saalis veel üle. Seadus võeti vastu, märke ei pandud. Ühesõnaga, hanitati riigikogu. Kui teie läheksite oma tööandja juurde, lubate teha ühte, aga tegelikult ei tee, mis te arvate, mis teiega tehakse? Mina laseksin lahti," arutles Timpson.
1. juulist tõstis PPA omal algatusel mobiilsete kiiruskaamerate sekkumiskünnist. Mobiilsed kaamerad trahvivad nüüd alles alates 6 km/h ületamisest (varem 3 km/h), et mitte karistada hetkelist hooletust. Muudatus puudutas ainult PPA hallatavaid mobiilseid kiiruskaameraid, mida on kokku üle Eesti kaheksa. Statsionaarsed kaamerad sekkuvad endiselt alates 3 km/h ületamises.
Mais algatasid kolm riigikogu saadikut Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek Reinaas seadusemuudatuse, mis kohustab politseid kasutama hoiatusmärki mobiilise kiiruskaamera ees. Seadusemuudatus võeti vastu vaatamata politsei vastuseisule ja jõustus 1. augustil.
Transpordiameti tänavu septembris avaldatud uuringust selgus, et vähemalt mõnel teeliigil ületab piirkiirust 77 protsenti sõidukijuhtidest ning nende arv on eelmise aastaga võrreldes kasvanud. Kiiruseületamise tõttu on liiklusohtlikku olukorda sattunud 22 protsenti kiirust ületanud juhtidest; ka nende hulk on tõusnud.
Toimetaja: Mari Peegel











