Juulist kehtima hakanud kõrgem sekkumiskünnis kiiruse ületamisel tõi kaasa kiiruserikkumiste languse enam kui poole võrra. Augustis kasutusele võetud hoiatussiltide mõju mobiilsete kiirjuskaamerate ees on olnud veelgi märgatavam – esimese täispika kasutuskuu andmetel on rikkumiste tabamine vähenenud ligikaudu 90 protsenti.

Kui möödunud aasta septembris tegid mobiilsed kiiruskaamerad 26 228 trahvi, siis käesoleva aasta septembris on mobiilsed kaamerad üle Eesti teinud kokku 2939 trahvi, selgus politsei statistikast.

"Selle aasta septembris oli tööd tegevaid kaameraid võrreldes eelmise aastaga kahe võrra vähem ning osa tööaega kulus hoiatusmärkide üles panekule, aga see ei muuda üldist pilti, et trahvide arv on täna väga väike," lausus PPA kommunikatsioonispetsialist Uku Tampere.

PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss selgitas, et mobiilsete kaamerate ette hoiatussiltide panemine on muutnud nende mõju sarnaseks statsionaarsetele kiiruskaameratele.

"Selle konkreetse koha peal, kus on hoiatussildiga kiiruskaamera, võetakse kiirused korrektselt alla ja seal on turvalisem ja seal rikkumisi üldjuhul ei esine," rääkis Kirss. Samas nentis Kirss, et kaamera mõjualast väljudes kiirendatakse sageli tagasi tavapärasele kiirusele. "Kui liiklusjärelevalvet ei ole nähtaval, ei ole ka ohtu kuidagi sekkumisele vahele jääda," tõdes ta.

Transpordiameti viimase uuringu kohaselt peab 77 protsenti juhtidest piirkiirusest kinni, kuid ülejäänute puhul on kiiruseületamine endiselt probleemiks, nentis Kirss.

Hoiatusmärkide paigaldamine ei ole Kirsi sõnul möödunud ka praktiliste muredeta. Kaardistatud on probleeme siltide maastikule paigaldamisega ning ette on tulnud olukordi, kus suurte veokite möödumisel kukuvad märgid ümber.

Rikkumiste arvu langusest tingitud trahviraha vähenemine politseid aga ei häiri. "Me ei ole seda vaadanud ja see trahviraha ei olegi politsei vaates oluline. Meie eesmärk on ikkagi suunatud ohutusele ja liiklusõnnetuste vähenemisele," rõhutas Kirss.

Küsimusele, kas ühest efektiivsest kiiruseületajate püüdmise meetodist ilma jäänud politsei plaanib tuua nüüd teedele rohkem patrulle või rakendada alternatiivseid meetmeid, vastas Kirss eitavalt.

"Patrullide arv meil ei suurene, see on sama suur, nagu ta on alati olnud," kinnitas ta. Liiklust rahustatakse edasi olemasolevate vahenditega: mobiilsete ja statsionaarsete kiiruskaameratega ning igapäevaselt töötavate politseipatrullidega.

Ohutu taristu asendab järelevalvet

Politsei peamine ootus sedusandjatele on liikluskeskkonna ja taristu ohutumaks muutmine. Kirsi sõnul vähendab loogiline ja turvaline taristu otsest vajadust politseijärelevalve järele, kuna sellises keskkonnas on liiklemine juba iseenesest ohutum ja autojuhtidele arusaadavam.

Eduka näitena tõi ta esile Tallinna, kus 2024. aastal langetati kesklinnas piirkiirusi.

"Alguses andis see jalakäijatega seotud liiklusõnnetuste vähenemises ligikaudu 50 protsenti. Tänaseks on see jäänud kuskil 30 protsendi juurde ja ma arvan, et see on protsentuaalselt väga hea number," märkis Kirss.

Maanteedel peab politsei aga kõige olulisemaks selliste teede rajamist, kus sõidurajad on eraldatud ning laupkokkupõrke oht on viidud miinimumini.

"Kohad, kus eri liiklejad saavad liikuda oma sõidurajal, on tunduvalt turvalisemad kui need, kus kiirused erinevad ja kokkupõrkeks on suured ohud," lisas ta.

Alates 1. juulist tõstis PPA mobiilsete kiiruskaamerate sekkumiskünnist. Mobiilsed kaamerad trahvivad nüüd alles alates 6 km/h ületamisest (varem 3 km/h), et mitte karistada hetkelist hooletust. Muudatus puudutas ainult PPA hallatavaid mobiilseid kiiruskaameraid, mida on kokku üle Eesti kaheksa. Statsionaarsed kaamerad sekkuvad endiselt alates 3 km/h ületamises.

Mais algatasid kolm riigikogu saadikut Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek Reinaas seadusemuudatuse, mis kohustab politseid kasutama hoiatusmärki mobiilise kiiruskaamera ees. Seadusemuudatus võeti vastu vaatamata politsei protestidele ja jõustus 1. augustil.