Kukk töötas pikalt inimõiguste valdkonnas Eestis ja rahvusvaheliste koostööprojektide raames välisriikides.

Tema juhtimisel on viimasel aastakümnel korraldatud mälestuspäevi märtsis, juunis ja septembris Tallinnas Vabaduse väljakul, Tammsaare pargis ning Viru ja Solarise keskuses, et hoida elavana küüditatute ja paadipõgenike mälestust ning väärtustada ajaloolist mälu.

Kukk juhtis ka iga-aastase inimõiguste aastakonverentsi korraldamist. Lisaks panustas ta aktiivselt mitme olulise nõukoja ja institutsiooni töösse, olles õiguskantsleri inimõiguste nõukoja ja Eesti Mälu instituudi nõukogu liige ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppe õppenõukogu liige.

2023. aastast esindas ta Eestit rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjonis (ECRI). 2022. aastal tunnustas vabariigi president teda Valgetähe V klassi  teenetemärgiga silmapaistva töö eest inimõiguste valdkonnas.

"Aet pühendus oma tööle erakordse põhjalikkuse, sihikindluse ja kompromissitu kvaliteeditajuga," seisis inimõiguste instituudi avaldatud teates. Kukk jätkas seal tööd elu lõpuni. Seda alustas ta aastaid varem samas instituudis koos oma elukaaslase ja abikaasa Mart Nuttiga, kelle lahkumise järel 2019. aastal sai temast instituudi juht.

"Aet tundis sügavat huvi poliitika ja ühiskonnas toimuva vastu ning oli neis küsimustes hästi informeeritud. Ta oskas näha sündmuste pealispinna taha, luua seoseid ja mõtestada poliitiliste arengute tagamaid. Aet Kuke lahkumine on valus kaotus kõigile, kes teda tundsid ja temaga koos töötasid. Tema pühendumus inimõigustele, ajaloolise mälu hoidmisele ja oma põhimõtetele jääb Eesti mällu. Täna meenutame teda kui inimest, kes tegi oma tööd südamega ning kelle panus ja jäetud jälg Eesti ühiskonnas kindlasti ei kao," meenutasid Kuke kolleegid.