Madise poole pöördus advokaat Carry Plaks, kelle hinnangul on majandus- ja taristuministri eluruumi nõuete määruse üks säte põhiseadusega vastuolus. Määruse kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis võimaldab ruumi tuulutada ning tagab piisava loomuliku valguse.

Pöörduja leidis, et nõue piirab omandipõhiõigust liigselt, kuna mehaanilise ventilatsiooniga ruumides võiks magamistoana kasutada ka aknata sisehoone osi. Tema hinnangul seab kehtiv kord elamuehitusele põhjendamatuid arhitektuurseid ja rahalisi piiranguid.

Õiguskantsler tõi vastuses välja, et nõudel on selge ja kaalukas eesmärk – tagada inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond, kus on võimalik viibida ööpäev läbi.

"Inimese terviseseisund ei ole kogu aeg ühesugune. Haigestunud inimene võib olla sunnitud viibima magamistoas suure osa ööpäevast või jääma pikemaks ajaks voodisse. Sellisel juhul on väga tähtis, et ruumi pääseks loomulikku valgust ja ruumi oleks võimalik tuulutada akna kaudu," selgitas Madise.

Samuti märkis Madise vastuses, et avatav aken tagab ruumi tuulutamise võimaluse ka olukorras, kus hoone mehaaniline ventilatsioon peaks rikki minema või tööst lakkama.

Kulutused ja piirangud ei tee nõuet põhiseadusvastaseks

Pöördumises tõsteti esile ka asjaolu, et määruses ei ole fikseeritud akna täpset minimaalset mõõtu. Õiguskantsleri sõnul ei muuda see nõuet siiski formaalsuseks, sest õigusakt eeldab piisava loomuliku valguse tagamist, mis välistab suvila- või pööningutüüpi tehislahendused ning vastab praegusele heale ehitustavale.

Madise nentis, et akna ehitamise kohustus mõjutab paratamatult hoone planeeringut, ehituse maksumust ja kinnisasja kasutusvõimalusi.

"Kõik ehitisele esitatavad nõuded – olgu need tuleohutuse, ligipääsetavuse, ventilatsiooni või energiatõhususe tagamiseks – võivad suurendada ehitamise maksumust või piirata ruumikasutust. Nõudega kaasnevad kulutused ei tähenda iseenesest, et nõue oleks põhiseadusvastane," rõhutas ta.

Õiguskantsler lisas, et küsimust, kas ehitustehnoloogia arengut ja tänapäevast elamuehituse praktikat arvestades võiks tulevikus lubada ka aknata eluruume, saab otsustada eeskätt valdkonna poliitikakujundaja ehk kliimaministeerium.