Madise esitas sel nädalal taotluse riigikohtu esimehele Villu Kõvele, et riigikohus tunnistaks kehtetuks Keila linnavolikogu 2023. aasta määruse, mis õiguskantsleri hinnangul on seadusliku aluseta.

Madise pöördus Keila volikogu poole tänavu mais ja tegi ettepaneku määrus viia kooskõlla põhiseadusega. Vaatamata sellele, et volikogu teatas oma vastuses, et nõustub vajadusega siduda kulude kandmise kokkulepped konkreetse planeeringu asjaoludega ning lähtuda kohustuste seadmisel seaduslikust alusest ja põhjendatud kaalutlustest, pole määrust siiani muudetud.

Keila linn teatas Madisele, et määrus vajab ülevaatamist ja vajadusel tuleb
seda muuta, kuid jättis lõpliku seisukoha kujundamise edasiseks.

Määrusega kehtestati detailplaneeringust huvitatud isikutele avalik-õigusliku tasu ehk taristutasu, mis tuleb linnale maksta aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Tasu suurus on 4000 eurot elamuühiku (üksikelamu, korter või ridaelamuboks) kohta üldplaneeringule vastava ja 10 000 eurot elamuühiku kohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral.

Määruse järgi rakendatakse tasu vähemalt nelja elamuühiku kavandamisel. Kui arendaja ei nõustu taristutasu maksmist käsitlevat lepingut sõlmima, võib linn detailplaneeringu koostamise lõpetada ja jätta detailplaneering kehtestamata. Kui arendaja jätab taristutasu maksmata, võib linn keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le ehitus- ja/või kasutusloa andmisest, seisab määruses.

Madise märkis, et linnal puudub sellisel kujul taristutasu kehtestamiseks seaduse volitus, sest linn on võtnud endale suuremad volitused, kui seadus lubab: kui linn on kehtestanud selle määrusega üldise tasu, siis planeerimisseadus käsitleb vaid konkreetse rajatise ehitamise kulusid.

"Taristutasu saab käsitada avalik-õigusliku rahalise kohustusena, mille suurus ei kujune
üksikjuhtumi asjaolude hindamise tulemusena. Selline tasu sarnaneb maksuga, mille
kehtestamiseks peab samuti olema (põhiseaduse) kohaselt seaduslik alus. Olenemata sellest, kuidas taristutasu täpsemalt liigitada, vajab sellise põhiõigusi riivava rahalise kohustuse määrusega kehtestamine seaduslikku alust. Praegu sellist seaduslikku alust ei ole," märkis Madise kirjas Kõvele.

Sellega, et detailplaneeringust huvitatud isik peab täitma linna määratud rahalisi kohustusi, mida seadus ette ei näe, piiratakse seadusliku aluseta isiku omandipõhiõigust ning ka ettevõtlusvabadust, lisas õiguskantsler.

Tänavu mais pöördus Madise samal teemal ka Tallinna poole, sest tema hinnangul oli Tallinna määrus, mille alusel küsitakse kinnisvaraarendajatelt raha avalike objektide ehituse rahastamiseks, mitmes punktis seadustega vastuolus.