Riik plaanib tuulehoo preemiaga luua võimaluse, kus kohalikele omavalitsustele makstakse toetust, et soodustada nende territooriumile tuuleparkide rajamist. Plaani kritiseerinud MTÜ Kinnisvara Kaitseks toob välja, et selline poliitilise eesmärgi elluviimise viis pole õigusriigile kohane.

Tuulehoo preemia eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste valmisolekut tuuleenergia arenduste elluviimisel.

Energeetika ja keskkonnaminister Erkki Keldo rääkis, et maismaatuuleparkide rajamine on kohalikes omavalitsustes olnud väga tundlik tema ning edasiminekut on olnud vähe. Keldo lisas, et kui kohalik kogukond on otstanud tuuleparkide arengut toetada, saaks kogukond selle eest tasu.

"Tuulehoo preemia raha läheb kohaliku kogukonna elukeskkonna parandamiseks, teenuste parandamiseks. Tehakse investeeringuid sporditaristusse, haridusse, kultuuri, aga see jääb kohaliku kogukonna otsustada, sest see konkreetne kohalik kogukond on valmis riigi üldisesse heaolusse, varustuskindlusesse panustama," lausus Keldo.

"Lisaks tuletan meelde, see on ka kohaliku kasu instrument, mis tähendab, et iga toodetud energia eest saab nii kohalik omavalitsus kui ka lähipiirkond, kellele see häiring on kõige lähemal, finantsilist toetust. Väga mitmed arendajad pakuvad ka soodsamat energiat," lisas ta.

MTÜ Kinnisvara Kaitseks tegi hiljuti avaliku pöördumise, kus märgitakse, et riik ei tohi luua kohalikule omavalitsusele rahalist motivatsiooni tuulepargi lubamiseks.

"See läheb otseselt vastuollu kohalike omavalitsuste autonoomiaga, mis on lausa põhiseaduses ette nähtud. Kui midagi premeeritakse, siis ju inimesed tahavad tavaliselt ikkagi preemiat saada. See on otsene sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse," ütles MTÜ Kinnisvara Kaitseks juhatuse liige Tiia Raudmägi.

Ühtlasi tõi Raudmägi välja, kuidas tuulehoo preemia elluviimise viis pole õigusriigile kohane.

"Mina olen seisukohal – ma töötan ise juristina juba pea 30 aastat –, et selline määrus on põhiseadusega vastuolus. Nad ise möönavad, et riive on olemas ja nimetavad seda riivet proportsionaalseks. Aga minu seisukoht on, et õigusriigis ei saa sellist õigusakti vastu võtta, vähemalt mitte mingil juhul valitsuse ja ministri tasandil, sest oluline seadusloome on ikkagi riigikogu pärusmaa," märkis ta.

Keldo mainis, et kohaliku kasu instrument on juba varem seadustatud.

"Meil on teisi näiteid, mis puudutab kaevandamistasusid näiteks Ida-Virumaal. Meil on kohaliku kasu instrument juba varasemalt seadustatud. Kui meil ühiskonnana on ühine eesmärk, ma usun, et seda väga paljud toetavad, et me oleks vähem sõltuvad väljastpoolt Eestit või isegi Euroopat imporditavast fossiilsest kütusest," lausus Keldo.