Iisraellased on karastunud erinevates sõdades.

"Paraku on alates riigi asutamisest 1948. aastal olnud iga kümne aasta järel sõda. Seega oleme kahjuks kogenud erinevat tüüpi sõjapidamist," ütles Iisraeli tsiviilkaitseekspert Yoram Laredo.

Kui räägime näiteks varjenditest, siis toome tihti eeskujuks Iisraeli, kuid süsteem, kus igaüks teab, kuhu minna, on sündinud aastakümnetega. Otsustavaks sai 1991. aasta Lahesõda.

"See on Lahesõja õppetund. Toona lasti Iisraeli pihta Iraagist esimest korda ballistilisi rakette. Pärast seda traagilist sündmust kehtestasime reegli, et igas uues ehitatavas hoones ja korteris peab olema varjend. Praegu on 70 protsendil Iisraeli kodanikest kodus varjend olemas. See võtab aega," lausus Laredo.

Aga mida saaks teha rutem ja mida võiks ka Eestis teha?

"Minu soovitus on kaasata insenerid ja kontrollida üle iga maa-alune parkla. Kui suudetakse tõestada, et need peavad vastu ballistiliste rakettide tabamusele, saab need kuulutada suure hulga inimeste jaoks varjendiks. Neid asju on võimalik olemasolevate vahenditega teha," sõnas Laredo.

Kõige tähtsam on, et kriisiks oldaks valmis.

"Peate oma kodanikke toimuvaks ette valmistama ja informeerima. Olemasolevat infot tuleb jagada, sest see on vastupidamiseks esimene samm. Vaimne kokkukukkumine toimub siis, kui juhtub midagi, mida ei osata oodata. Kui valitsus räägib inimestega ja hoiatab, et tulevad elektrikatkestused, tõrked sidega, probleemid tarneahelates ja selgitab, kuidas nendega toime tullakse, suudavad kodanikud vastu pidada," ütles Laredo.

Iisraelilt tasub ka õppida, kuidas inimesi rünnakutest teavitada.

"Iisraeli väga keerukas süsteem tuvastab kõik objektid, mis lendavad riigi poole nii lähedalt kui ka kaugelt, olenemata nende kujust või olemusest. Kõige olulisem on sireenide süsteem. Katustel on tuhandeid sireene. Lisaks töötavad rakendused, internet, raadio ja televisioon sünkroonis. Inimene võib vaadata telerit, olla telefonis või viibida õues – süsteem hoiatab, et rakett on teel. Seejärel on targem varjuda. Pärast esimesi ohvreid teavad juba kõik, mida teha ja inimesed muutuvad väga distsiplineerituks. Kahjuks nii see käib," sõnas Laredo.

Aga kui mitu põlvkonda ei ole sõda näinud, siis on raske inimestele selgeks teha, milleks nad ikkagi valmis peavad olema.

"See on võrreldav sellega, kuidas Iisraelis oodatakse maavärinat. Meie piirkonnas toimub iga saja aasta tagant laastav maavärin. Moodsa Iisraeli ajaloos pole sellist maavärinat olnud. Viimati juhtus see sada aastat tagasi, enne Iisraeli riigi loomist. Kuidas veenda elanikkonda, et maavärin võib juhtuda iga hetk?" lausus ekspert.

Karmi õppetunni sai Iisrael kolm aastat tagasi, kui üks maailma parim luure lasi juhtuda 7. oktoobri tragöödial, sest oli liiga enesekindel.

"Tuleb oma strateegilisi arusaamu ja paradigmat pidevalt analüüsida. Kui seda ei tehta ja toetutakse vaid tehnoloogilisele üleolekule ja luure tõlgendamist üle ei kontrollita, siis juhtuvadki sellised asjad. See ongi Iisraeli kõige olulisem õppetund: strateegilisi arusaamu ja luureandmete tõlgendamist tuleb pidevalt üle kontrollida, mitte neisse kinni jääda," ütles Laredo.

7. oktoobri järel tuli väikesel Iisraeli riigil ka suur hulk inimesi evakueerida.

"Iisraeli riik evakueeris 125 000 inimest, neist 60 000 põhjast. Põhjapiiril asuvad asulad evakueeriti, sest toona ei teatud, kas Hezbollah avab seal teise rinde. Samuti evakueeriti Gaza ümbruse asulad. 125 000 inimest elas hotellides peaaegu kaks aastat. Ja see nõuab tõepoolest palju raha," lausus Laredo.

Oluline on ka, et kriiks valmistutaks kogu aeg.

"Kriisiks valmistumine on nagu lihas, mida tuleb pidevalt treenida. Kui seda lihast ei treenita, siis ollakse kurnatud ja kriisi puhkedes varisetakse lõpuks vaimselt kokku. See on see, mida meie õppinud oleme. Kahjuks on meil pidevalt reaalsed intsidendid ja sõjad ja praktiseerime lakkamatult," sõnas Laredo.