"Nii külm vastus kui see ka ei ole, siis antud hetkel lahendab probleemi raha küll, seda on öelnud ka riigikontroll," sõnas Vaiknemets viidates, et riigieelarve arutelult oodatakse lisarahastust erihoolekandele. Järgneva nelja aasta jooksul oleks valdkonda vaja lisaraha 200 miljonit eurot. 

Sotsiaalkindlustusameti juht Maret Maripuu selgitas, et amet vastutab teenuste korraldamise eest, kuid tõdes, et olemasolevate vahendite ja kasvava vajaduse vahel on teravad käärid. Maripuu märkis, et abivajajate tegelik toetamine eeldab riigipoolset suuremat rahalist panust, sest praegune pearaha ei kata tegelikke kulusid.

"Tegelikkuses meil on ju 159 teenuse osutajat ja nemad on kõik need imelised inimesed leidnud, kes seda tööd teevad, aga täna on ka fakt see, et pearaha, mida sotsiaalkindlustusamet praeguste võimaluste järgi saab maksta, on kuskil 78 protsenti tegelikkuses sellest vajadusest," selgitas Maripuu.

Tallinn looks kohti juurde

Tallinna abilinnapea Riina Solman tõi välja, et kohalikud omavalitsused on valmis erihoolekandeteenuse kohti kohe juurde looma, kui riik tagab nende rahastuse. "Kui riik tagab teenuse rahastuse, on Tallinn valmis kohe juurde looma nelisada sellist erihoolekandeteenuse kohta," kinnitas Riina Solman.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa tunnistas, et ministeerium on probleemidest teadlik, kuid riik on pidanud sotsiaalvaldkonnas eriti haavatavate rühmade vahel tegema raskeid valikuid.

"Kui vaadata sotsiaalvaldkonda, siis ega siin neid haavatavaid rühmi on rohkem kui ainult erihoolekande inimesed," ütles Mändmaa. "Me oleme alles hiljaaegu tegelenud hooldusreformiga, proovinud toetada neid inimesi, kes on oma lähedaste hooldajad ja juttu on ka eakatest. Mis seal salata, need valdkonnad on tulnud riigil panna järjekorda, et millega me millises järjekorras tegeleme, aga noh, kahtlemata see, et erihoolekanne on jäänud nii alarahastatud olukorda," tõdes kantsler Mändmaa.

Omastehooldaja koorem

Puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk rõhutas, et riik ei tohi seaduses kirjutatud kohustusi kõrvale jätta. "Kui seaduses on kirjas, et see on riigi kohustus, siis seda tuleb ka järgida, mitte sellepärast siis nii-öelda vaadata, et see on seltskond, kes võib-olla nii kõva häält ei suuda teha, nii palju enda ees seista ja me valime teised prioriteedid," lausus Maarja Krais-Leosk.

Hiljuti otsustas riigikohus Tartu juhtumi näitel, et riik peab abivajajale tagama erihooldekodu koha ja seda mõistliku aja jooksul. Riigikogu liikme Helmen Küti hinnangul ei saa selle tulemusel riik jätta teenust pakkumata põhjendusel, et raha ei ole. "Olukorras, kus inimesed on hädas ja kohtuotsus on täitmiseks, ei saa lihtsalt öelda, et jätame selle täitmata, siis vaatame, kui on võimalused," rõhutas Kütt.

Helmen Kütt märkis, et mitmete erakondade saadikud on esitanud ettepaneku lisada riigieelarvesse vähemalt 30 miljonit eurot erihoolekande rahastamiseks.