Tänavu aprillis tegi riigikohus otsuse, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, peab riik selle talle kindlustama ning riigil pole õigust planeerida eelarves erihoolekandele vähem raha, kui on tarvis seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Sellest hoolimata on erihoolekande teenuse järjekorras oktoobri alguse seisuga veidi üle 2000 inimese ning umbes samas suurusjärgus on nende arv püsinud kuust kuusse.

Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ütles ERR-ile, et situatsioon on selles valdkonnas praegu kriitiline.

"Meil on järjekorras väga palju inimesi, kes vajavad teenust nüüd ja kohe. Meil on 2000 inimest järjekorras ja nende andmeid ja tagasisidet analüüsides on veidi üle 700 inimese, kes on öelnud, et on nüüd ja kohe valmis teenusele minema, kui me neile sobivat teenuskohta pakume ehk üks kolmandik täna teenuse järjekorras olevatest inimestest," selgitas Kalberg.

SKA ei saa neid aga aidata, sest näiteks soovib taotleja teenuskohta kodu lähedal, kuid seda ei ole või puudub teenuse jaoks rahastus.

"Nii et kriitiline on see olukord meil," tõdes Kalberg.

Oktoobris ootab järjekorras 2049 inimest ning teenuskohti, millele on taotlus tehtud, on üle 2200. Kalberg selgitas nende numbrite erinevust sellega, et üks inimene võib samaaegselt saada mitut erihoolekandeteenust või olla ka mitme sellise teenuse järjekorras, sest inimesel on õigus ühel ajal kuni kolme teenust kasutada.

Võrreldes aasta algusega on järjekord umbes 200 inimese võrra lühem ning teenuskohtade arvu osas on suurusjärk umbes sama suur. See tähendab Kalbergi sõnul, et inimesi on rohkem teenusele suunatud, teenuskohti rohkem täidetud või on seotud ka kevadise tööprotsesside muudatusega, mille tõttu on järjekorras inimestele intensiivselt kõnesid tehtud.

"Võtsime nendega ühendust, et saada aru, milline on nende hetkeseis järjekorras olles ja meie vabad kohad, mida me pakkuda saime, et kas nad on valmis teenusele minema või mitte," märkis SKA esindaja. "Tööprotsessi muudatusega ongi jõutud nii kaugele, et inimesed on järjekorrast teenusele suunatud rohkem."

Osa inimesi loobub järjekorras olemisest ise, kui SKA on nendega ühendust võtnud ning selgitanud välja nende toimetulekuvõime, pere toetuse ja teised võimalikud teenused, mida nad saavad.

Oktoobri alguse seisuga oli vabu teenuskohti 54 ning nende puhul ootab SKA inimestelt kümne päeva jooksul vastust, kas koht võetakse vastu.

Riigi õhuke rahakott ei õigusta inimese abita jätmist

Riigikohtu kevadise otsuse kohaselt ei õigusta riigi rahanappus inimese abita jätmist, kui SKA on tuvastanud, et ta vastab seaduse kehtestatud abi saamise tingimustele. Riik peab aktiivselt tegutsema, et piisav arv kohti tagada ning teha selleks vajadusel koostööd erasektori ja kohalike omavalitsustega.

Sotsiaalministeerium tahtis riigieelarve kõnelustel saada uute erihoolekande kohtade loomiseks ja erihooldekodudes töötavate inimeste palkade tõstmiseks järgmiseks neljaks aastaks juurde 200 miljonit eurot. Kantsler Maarjo Mändmaa viitas juuni alguses sellest plaanist rääkides ka riigikohtu otsusele, lootes, et see paneb valitsuse ministeeriumi ettepanekut tõsisemalt võtma.

Eelmisel nädalal riigikogule üle antud riigieelarve eelnõu sellist eraldist siiski ette ei näe: valitsus otsustas lisada järgmiseks neljaks aastaks valdkonda kuni 37 miljonit eurot ja see pole üksnes erihoolekandele, vaid kogu sotsiaal- ja tervisevaldkonnale mõeldud summa.

Kuna koalitsioonil ei ole riigikogus enamust, vajavad nad riigieelarve vastuvõtmiseks lisahääli ning varem on meedias spekuleeritud, et need loodetakse saada sotsiaaldemokraatidelt, kes tahaksid näiteks erihoolekandeks eraldatud lisaraha oma töövõiduna näidata. SDE esimees Lauri Läänemets ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et nemad kauplemisega ei tegele.

Puuetega inimeste koda on varem soovitanud abita jäänud inimestel ja nende lähedastel kohtu kaudu abi otsida. Siiski ütles koja juht Maarja Krais-Leosk pärast riigieelarve eelnõu avalikustamist, et ehkki erihoolekandesse plaanitav summa pole see, mida loodeti, tasub rõõmustada ka selle kuni 37 miljoni euro üle.

Septembri keskel avaldasid erihoolekandeteenuste pakkujad Toompeal riigikogu juures meelt, et juhtida tähelepanu valdkonna süvenevale alarahastusele.

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäire diagnoosiga inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus erihoolekande tegevusjuhendaja juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik osutada vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Erihoolduse eesmärk on inimese võimeid arendada ja suurendada tema iseseisvat toimetulekut.