"Ma arvan, et me oleme rahule lähemal kui kunagi varem, sest sisuliselt on meil olukord, kus Venemaa ei taha, et see sõda jätkuks, Ukraina on üha meeleheitlikumas olukorras, Euroopa on ausalt öeldes kaotamas kannatust ega taha jätkata selle sõja rahastamist oma taskust ning Ameerika lihtsalt ei hooli sellest," ütles Soomet külastanud Galeotti Soome rahvusringhäälingule Yle antud intervjuus.

"Sellises olukorras on meil mitmes mõttes, ja seda kõige halvematel võimalikel põhjustel, parim võimalus rahu saavutamiseks," tõdes ta. "Peame olema jõhkralt ausad ja tunnistama, et sõlmitav rahu ei oleks õiglane," lisas Galeotti.

Püüdlused Ukrainas rahu saavutada on viimastel päevadel intensiivistunud, millest annab tunnistust USA erisaadiku Steve Witkoffi teisipäeval Oslos toimunud kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja seejärel Peterburis toimunud kolmetunnine vestlus Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, misjärel on hakatud rääkima USA, Venemaa ja Ukraina osalusel toimuvatest rahukõnelustest.

Briti ekspert rõhutas, et rahu võimalikkust toetavad põhjendused pole Ukraina jaoks eriti lootusrikkad. Galeotti sõnul on Ukraina positsioon muutunud üha raskemaks, kuna Venemaa on intensiivistanud oma rünnakuid energiasüsteemidele ja teistele tsiviilsihtmärkidele.

Ta viitas ka küsitlustele, mis näitavad, et enamik ukrainlasi toetab läbirääkimisi ja paljud oleksid rahu saavutamiseks valmis territoriaalsete järeleandmistega leppima.

Ka Venemaal on viimase aasta jooksul tekkinud avalik debatt selle üle, et sõda ei saa lõputult jätkuda, märkis Galeotti. Tema sõnul ei saaks selliseid avaldusi Venemaal teha ilma Kremli heakskiiduta. Galeotti arvates mõistab Venemaa juhtkond, et pikaleveninud sõda põhjustab majanduslikku kahju ja suurendab samal ajal poliitilisi riske.

Samas on Galeotti hinnangul vähenemas ka sõjaga seotud kannatlikkus lääneriikides. Ehkki Euroopa liidrid kinnitavad jätkuvalt, et toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja, kasvab samal ajal surve tugevdada omaenda avalikke teenuseid ja kaitsevõimet.

"Ma usun, et paljud peavoolu poliitikud kaaluvad vaikselt, kuidas Ukraina toetamise pealt raha kokku hoida," märkis Galeotti.

Lisaks vastutab pärast sõja lõppu Euroopa ka Ukraina ülesehitustöö olulise osa eest. Mida kauem sõda kestab, seda kallimaks ülesehitustöö muutub, tõdes ta.

Samas on Ameerika Ühendriikides tähelepanu keskendunud lähenevatele vahevalimistele. "Lõppkokkuvõttes hoolib Donald Trump ainult endast ehk sellest, mis teenib tema huve igal ajahetkel," ütles Briti teadlane.

Kahe linna saatus võib otsustada rahu

Galeotti sõnul on sõja lõpetamise teel aga üks oluline küsimus, nimelt Donetski oblasti üle kontrolli saavutamine.

"Sõda piirdub suhteliselt väikese ala ja kahe varemetes linnaga," ütleb Galeotti viidates Slovjanskile ja Kramatorskile.

Galeotti sõnul on ka Putini eesmärgid sõjas muutunud. Venemaa jaoks on keskseimaks küsimuseks saanud kogu Donbassi piirkonna, s.t Donetski ja Luhanski oblasti territooriumi vallutamine. Seejärel võiks Putin Galeotti sõnul kuulutada sõja võidu välja.

Zelenski aga ei taha loobuda linnadest, mida Venemaa pole suutnud vallutada.

"Slovjansk ja Kramatorsk on Ukraina kaitsjate verest läbi imbunud. Seepärast ma ei tea, kas ta suudab seda teha (linnad loovutada - toim.)," ütleb Galeotti.

Tema sõnul soovivad mõlemad pooled lahendust leida, kuid eesmärgid Donetski oblastis on vastuolulised.

Kõige tähtsam on kindlustada Ukraina tulevik

Lisaks territooriumite teemale on rahuläbirääkimiste võtmeküsimuseks Ukrainale antavad julgeolekugarantiid, rõhutas Galeotti.

Samas märkis ta, et ei usu, et Ukrainas on võimalik saavutada õiglast rahu, kuna see eeldaks venelaste lahkumist okupeeritud aladelt.

Teadlase sõnul oleks siiski kõige olulisem tapmine lõpetada ja tagada Ukrainale tulevik iseseisva riigina. "Lõpptulemus peaks võimaldama Ukrainal end üles ehitada jõukaks, iseseisvaks ja demokraatlikuks Euroopa riigiks," ütleb Galeotti.

Galeottit peetaks silmapaistvaks Venemaa-eksperdiks, kes tunneb lisaks Venemaa poliitikale ka riigi julgeolekuteenistusi ja organiseeritud kuritegevust. Ta on töötanud muuhulgas Ühendkuningriigi välisministeeriumi nõunikuna. Praegu juhib ta Londonis enda asutatud uurimis- ja konsultatsiooniettevõtet Mayak Intelligence. Galeotti on avaldanud üle 30 raamatu, neist eesti keelde on tõlgitud "Venemaa lühiajalugu. Paganatest Putinini" (2021), "Vargad seaduses. Vene supermaffia" (2018) ja "Homo criminalis. Kuidas kuritegevus maailma korraldab" (2026).

Venemaa keelas Galeottil 2022. aastal määramata ajaks riiki sisenemise, märkis Yle.