Õiguskantsler: tehnikaülikool kohtleb Vene ja Valgevene kodanikke ebavõrdselt

Õiguskantsleri hinnangul rikub Tallinna tehnikaülikool võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei luba Venemaa ja Valgevene kodanikel ülikooli kandideerida põhjusel, et neil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks kogu õppekava nominaalse õppeaja jooksul.
Õiguskantsleri poole pöördus murega isik, kes väitis, et Tallinna tehnikaülikool jättis tema sisseastumisavaldused rahuldamata, sest tal pole kehtivat elamisluba. Ülikool tugines sellele, et ülikooli ei saa kandideerida Venemaa Föderatsiooni ega Valgevene kodanikud, kellel pole õppekavajärgse nominaalõppeaja lõpuni Eestis viibimiseks seaduslikku alust.
Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel leidis, et ülikooli kehtestatud piirang on vastuolus võrdse kohtlemisega põhimõttega, kuna ülikooli astuda soovijaid koheldakse ebavõrdselt nende kodakondsuse tõttu.
Koppel märkis, et avalduse tegija on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes elab Eestis neljandat aastat. Ta on siin lõpetanud gümnaasiumi ja sooritanud eesti keele B2-taseme eksami.
PPA tegi avaldajale lahkumisettekirjutuse
Avaldaja esitas politsei- ja piirivalveametile (PPA) taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks, kuid PPA jättis tema taotluse rahuldamata ning tegi talle lahkumisettekirjutuse. Avaldaja on esitanud PPA otsuste kohta kaebuse halduskohtule, see kaebus on praegu menetluses. PPA on pikendanud tema riigist lahkumise kohustuse täitmise tähtaega.
Avaldaja soovile asuda õppima Tallinna tehnikaülikooli vastas ülikool, et kuna tal pole Eestis elamiseks vajalikku õiguslikku alust, ei kutsutud teda sisseastumisvestlusele.
Koppel leidis, et see on vastuolus põhiseadusega. Ta selgitas, et igaühel on õigus haridusele. See õigus on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta inimestel. Õigust haridusele võib piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida.
Ülikool selgitas, et õppida soovijaid ei kohelda erinevalt kodakondsuse tõttu, kuid Koppel selgitas, et seda tehakse siiski riigis viibimise õigusliku aluse kehtivusaja alusel. Lisaks Eesti kodanikele võivad ülikooli õppima kandideerida kõik välisriigi kodanikud, vaatamata sellele, kas neil on õiguslik alus riigis viibimiseks kuni nominaalse õppeaja lõpuni.
Erand kehtib vaid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele. Riigis viibimise aluseks võib olla näiteks viisa või elamisluba, kuid nende dokumentide kehtivusaeg ei pruugi olla sama pikk, kui on õppekaval ette nähtud nominaalõppeaeg. Näiteks ajutise kaitse alusel riigis viibivate üliõpilaste elamisluba ei pruugi kehtida sama pikka aega, kui on üldjuhul nominaalõppeaeg kõrghariduse omandamiseks.
Iga üliõpilase puhul on tõenäosus, et ta katkestab õpingud
Ülikooli hinnangul on keeld põhjendatud, kuna üliõpilasel ei pruugi olla võimalik õpinguid õigusliku aluse kadumise tõttu lõpetada. Koppel nentis, et tõenäosus, et üliõpilane katkestab õpingud muul põhjusel, on olemas kõigi ülikoolis õppida soovijate puhul ja sõltumata riigis viibimise õiguslikust alusest.
Muude riikide kui Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike kohta ei ole ülikool pidanud vajalikuks sellist piirangut kehtestada. Ülikooli kehtestatud piirang on seetõttu vastuolus võrdse kohtlemise nõudega, märkis Koppel.
Valitsus on kehtestanud sanktsioonid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike suhtes seoses agressiooniga Ukrainas. Kehtestatud on piirang Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele viisa andmisele, kui viisat soovitakse lühiajaliseks Eestis töötamiseks, ning tähtajalise elamisloa andmisele, kui seda taotletakse töötamise, õppimise või ettevõtluse eesmärgil. Koppel nentis, et seega ei ole Venemaa Föderatsiooni kodanikel üldjuhul võimalik taotleda viisat ega elamisluba õppimise eesmärgil.
Piiratud pole Venemaa Föderatsiooni ning Valgevene kodanike õigust õppida Eesti ülikoolides. Niisiis pole ülikoolil õiguslikku alust kehtestada oma õigusaktidega piiranguid Venemaa Föderatsiooni või Valgevene kodanike õppima asumisele.
Land: selline olukord on esmakordne
Tehnikaülikooli rektor Tiit Land nentis, et selline olukord on ülikoolile esmakordne. "Ülikooli vastuvõtutingimustes on kirjas, et ülikooli ei saa kandideerida Vene Föderatsiooni ega Valgevene kodanik, kellel ei ole võimalik taotleda pikaajaliselt viisat ega elamisluba õppimiseks," selgitas ta. Land sõnas, et sellest lähtus ka otsus.
"Edasi on see vabariigi valitsuse määrus, mis kehtestas sanktsioonid Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele, piirates nende elamisloa saamise õigusi ja selle järgi ei saa anda Venemaa Föderatsiooni kodanikele tähtajalist elamisluba õppimiseks," sõnas ta. Land lisas, et sellest lähtub ka ülikool.
Ta sõnas, et nüüd on isik pöördunud kohtusse ning ülikool ootab kohtulahendit. Kui kohus teeb isiku osas soodsa otsuse, vaatab ülikool vastuvõtutingimused üle. Seega on pöördujal endiselt võimalus saada ülikooli õppima, kui ta saab kohtuotsuse alusel elamisloa.
Toimetaja: Merilin Leetna









