Eesti vabaühendused on võrgustiku loomise idee saanud Ukrainalt. Nimelt Ukrainas võtsid pärast täiemahulise sõja algust vabaühendused enda kanda mitmeid riiklikult olulisi ülesandeid. Eesti ühendused leiavad, et paljud vabaühenduste ülesanded ei ole suurema kriisi korral veel kuigi hästi läbi mõeldud. Mondo juhatuse liikme Triinu Ossinovski sõnul ootavad vabaühendused rohkem riigipoolset kaasamist.

"Tegelikult näeme seda, et suurematest kriisidest suudame ühiskonnana üle tulla vaid koostöös ja tegevusi koordineerides ning natukene ka rolle paremini jagades. See on midagi, mis hetkel on kindlasti küsimus, ja seal on meil veel arenguruumi," sõnas Ossinovski.

Riigikantselei planeerimise ja kriisivalmiduse valdkonna juht Annes Kalle möönis, et alati saaks riik vabaühendusi paremini kaasata. Kalle hinnangul on aga vabaühendused teinud hea algatuse.

"Mis on selle algatuse puhul positiivne või äge pool, on see, et kui riigiasutused toimetavad üsna aeglaselt ja see on natukene bürokraatilik süsteem, siis vabaühendused on tegelikult vabamad oma otsustes. Nad on kiiremad, paindlikumad ja need tegelikult koondavad juba neid aktiivseid inimesi ja kodanikke, kes on valmis panustama ekstra. Läbi nende on võimalik ka valmidust kiiremini saavutada ja läbi nende on võimalik kaasata ühiskonda laiemalt tervikuna," lausus Kalle.

Kalle lausus, et oktoobrist jõustus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis võimaldab ka vabaühenduste suuremat kaasamist.

"Täna me rääkisime riigikaitse ülesannetest, nüüd me räägime siis püsivatest kriisiülesannetest. See tähendab ka meie vaates riigikantseleis, et kui enne oli meil riigi kaitsetegevuse kava, mis vaatas ainult sõjalisi stsenaariume, siis täna me valmistume ka nii-öelda kõrgemal vabariigi valitsuse tasemel ka suure mõjuga tsiviilkriisideks. See tähendab, et meie planeerimispartnerid ei ole enam ministeeriumid ja nende asutused, vaid me tegelikult suhtleme väga tugevalt juba elutähtsa teenuse osutajatega, kohalike omavalitsustega suhtleme rohkem. Siia tulevad juurde ka need vabaühendused ja teised osapooled, keda me kaasame," ütles Kalle.

Millised aga oleksid need tegevused, mille vabaühendused saaksid kriisi ajal enda kanda võtta?

"Kindlasti saame täna öelda, et MTÜ Peaasjad saaks omada väga suurt rolli just vaimse tervise teenuste pakkumisel, kui seda elanikkond peaks vajama. Eesti Korteriteühistute Liit kindlasti saab olla inimeste toetaja läbi selle, et mis iganes asjadepõhist abi nad näiteks vajavad või muud juriidilist nõu. Neil on see ligipääs oma võrgustiku kaudu sellele elanikkonna grupile," sõnas Ossinovski.