Eesti vabaühenduste liit pöördus valitsuse poole murega, et liidule teadaolevalt tegi rahandusministeerium ettepaneku vähendada Euroopa Liidu 2028–2034 vahenditest kodanikuühiskonna valdkonnale kavandatud rahastust võrreldes valdkonna esialgse ettepanekuga enam kui poole võrra.

Vabaühendused märkisid, et kuigi praegu arutlusel olev EL-i vahendite eelarvejaotus ei ole riigiplaani lõppversioon, määrab see järgnevate läbirääkimiste ja meetmete detailse kujundamise lähtekoha. 

Liit rõhutas, et rahastuse vähendamine ei kaota vajadusi, vaid lükkab nende lahendamise edasi ja võib muuta selle riigile kallimaks.

Valitsus leppis 15. septembril kokku riigiplaani esmase prioriteetide ja valdkondliku jaotuse. Detailne rakenduskava valmib hiljem ja on kavas esitada Euroopa Komisjonile 2027. aasta oktoobris, kuid septembris kinnitatud jaotus loob edasisele tööle sisulise ja rahalise raami, sedastasid vabaühendused.

Liit tegi valitsusele ettepaneku vaadata kärbe ümber ning mitte kinnitada kodanikuühiskonna valdkonna rahastust praegusel kujul. Samuti soovib liit, et valitsus avalikustaks koondatud jaotuse.

Rahandusministeerium: taotluse väiksem rahastamine ei tähenda olemasoleva rahastuse kärpimist

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu selgitas vastuses liidule, et esialgse taotluse väiksem rahastamine ei tähenda olemasoleva rahastuse kärpimist.

Ministeeriumid esitasid kokku 11,4 miljardi euro ulatuses rahastamistaotlusi olukorras, kus praeguses etapis on võimalik tegevustele planeerida ligikaudu 5,5 miljardit eurot EL-i toetusi, märkis Kirsipuu.

"Esitatud taotlused olid sisendiks prioriteetide kujundamisel ega kujutanud endast juba otsustatud või olemasolevat rahastust. Seetõttu ei saa taotletud summade ja jaotusettepanekus kavandatud summade erinevust käsitleda olemasoleva rahastuse kärpimisena. Tegemist on järgmise perioodi piiratud vahendite prioriseerimisega, mille käigus ei ole võimalik kõiki esitatud rahastamissoove kavandatud mahus arvestada. Ühegi üksiku meetme või organisatsiooni lõplikku rahastust ei ole praeguseks otsustatud," ütles Kirsipuu.

Ta rõhutas, et lõplikud rahastusotsused seisavad alles ees.

"Läbirääkimised Euroopa Liidu 2028–2034 mitmeaastase eelarveraamistiku mahu ja tingimuste üle on EL-i tasandil alles käimas. Seetõttu ei ole praegu lõplikult teada Eesti toetusümbriku suurus ega kõik toetuste kasutamise tingimused," sõnas Kirsipuu.

Ta märkis, et Eesti eesmärk on jõuda riigiplaani sisus Euroopa Komisjoniga kokkuleppele 2027. aasta jooksul, et uue perioodi toetuste rakendamist oleks võimalik alustada 2028. aasta algusest.

"Praegu on kõige olulisem kujundada Eesti jaoks tugev läbirääkimispositsioon, saavutada võimalikult hea tulemus EL-i eelarveläbirääkimistel ning jätkata riigiplaani detailset ettevalmistamist koostöös asjaomaste partneritega," lausus Kirsipuu

Ta rõhutas ka, et kodanikuühiskonnale suunatavat EL-i rahastust ei saa hinnata ühe eelarverea põhjal, sest vabaühendused võivad olla toetuse saajad, partnerid või tegevuste elluviijad ka näiteks sotsiaal-, tervise-, haridus-, noorsoo-, kultuuri-, keskkonna- ja sisejulgeoleku valdkonnas.

Vabaühenduste liidu jaoks ei ole ministeeriumi vastus ammendav

Vabaühenduste liidu huvikaitse juht Marcus Ehasoo ütles, et liidu põhiline mure ei ole see, kui palju raha saab järgmisel perioodil mõni konkreetne ühing, vaid küsimus on selles, kas järgmise perioodi rahastamisraam säilitab vabakonna võimekuse enda esindatud valdkondades riigiga koostööd teha.

Ta märkis, et viimased aastad on vabakonnale suunatud toetuste hulk riigieelarvest vähenenud. "Kui mõne valdkonna jaoks ei jätku piisavalt raha ei riigieelarves ega Euroopa Liidu vahendites, võib vajalik tegevus või väljakujunenud võimekus sootuks kaduda. Selle taastamine võib olla hiljem ühiskonnale märksa kallim."

Ehasoo sõnul on rahandusministeeriumil õigus, et praeguse jaotusettepaneku põhjal ei saa välja arvutada, kui palju raha saab või kaotab mõni konkreetne vabaühendus. "See ei kõrvalda aga küsimust, milline mõju on valitud rahastamisraamil vabakonna kui terviku võimekusele ning riigi ja vabaühenduste partnerlusele eri poliitikavaldkondades. Sellist mõjuanalüüsi me avaldatud materjalidest ei leidnud," lausus ta.

"Näitlikustamaks olukorda: praegusel perioodil on "Sidusa Eesti" kodanikuühiskonna ning lõimumise ja kohanemise eesmärkidega seostatav 45,3 miljonit eurot EL-i vahendeid. Uues jaotusettepanekus on "Sidusa ühiskonna, kodanikuühiskonna ja demokraatliku osaluse" jaoks ette nähtud 20 miljonit eurot. Kuna järgmise perioodi rahastusstruktuur erineb praegusest ja osa lõimumistegevusi võib edaspidi paikneda eraldi rände- ja integratsioonirahastuse all, ei ole need arvud üks ühele võrreldavad," selgitas Ehasoo.

"Samas ei selgu avalikest materjalidest, kui suur osa teiste eelarveridade vahenditest jätkab seniseid tegevusi. Seetõttu opereerime endiselt osaliselt pimedate nurkadega ega saa praegu veenduda, et "Sidusa Eesti" eesmärkide täitmiseks säilivad senisega võrreldavad võimalused," lisas ta.

Ehasoo märkis, et liit esitas ministeeriumile teabenõude selleks, et avalikkusel ja valdkonna partneritel oleks võimalik näha jaotusettepanekut ning selle aluseid ajal, mil valikud olid veel poliitiliselt lahtised.

"Rahandusministeerium keeldus materjale väljastamast, põhjendades seda võimaliku kahjuga Eesti välissuhetele ja läbirääkimispositsioonile. Materjalid avalikustati alles pärast seda, kui valitsus oli jaotuse läbirääkimismandaadina heaks kiitnud," sõnas ta.

"Meie hinnangul ei asenda dokumentide avaldamine pärast otsuse tegemist sisulist kaasamist enne otsust. Kaasamine eeldab, et asjaosalistel on otsustamiseks oluline teave ajal, mil neil on veel tegelik võimalus valikuid mõjutada," ütles Ehasoo.

Vabaühenduste liit küsib andmekaitse inspektsioonilt hinnangut, kas rahandusministeeriumi keeldumine jaotusettepaneku materjalide avaldamisest oli avaliku teabe seaduse järgi põhjendatud.