Kaitseminister Pete Hegsethile ja välisminister Marco Rubiole saadetud kirjas kutsuvad senaatorid üles Balti julgeolekualgatuse (Baltic Security Initiative, BSI) juba heakskiidetud rahas väljamaksmisele selle aasta lõpuks, teatas Läti rahvusringhääling LSM reedel.

Senaatorid nõuavad kõigi rahastamiskohustuste ja programmide õigeaegset ja kiiret rakendamist, arvestades Venemaa agressiivsuse suurenemist rindejoonel asuvate liitlaste vastu.

Senaatorid märgivad oma kirjas, et nad tervitavad USA kaitseministeeriumi 29. mail 2026 esitatud Balti julgeolekualgatuse rahastamiskava, mis näeb ette investeeringuid integreeritud kaitsesse, merejulgeolekusse, irregulaarsesse sõjapidamisse ja muudesse olulistesse võimevaldkondadesse vastavalt seadusele.

USA kaitseministeerium esitas väidetavalt 15. detsembril värskenduse, mis näitas, et Balti julgeolekualgatusele on antud prioriteedid ning protsess on praegu koordineerimise lõppjärgus, sealhulgas koordineerimises välisministeeriumiga, kirjutas LSM.

"Kuigi see on märkimisväärne edasiminek, nõuab kasvav Vene oht, eriti Balti riikidele, kiireloomulisemat USA julgeolekuabi," rõhutavad senaatorid kirjas.

"Arvestades hiljutisi õhuruumi rikkumisi, nn halli tsooni taktika kasutamist ja suurenenud tuumaohtu Balti riikide vastu, peab Balti julgeolekualgatuse raames abi osutamise kiirendamine saama prioriteediks. Me nõuame selle rahastamise väljamaksmist kalendriaasta lõpuks ja taotleme teavet asjakohaste plaanide kohta hiljemalt 19. novembriks 2026," seisab kirjas.

Balti julgeolekualgatus on sätestatud USA riigikaitse volituste seaduses 2026. eelarveaastaks, samas kui selle rahastamine on ette nähtud eraldi kaitseministeeriumi eelarveseaduses. Kongress on algatusele eraldanud 200 miljonit dollarit, et tugevdada Läti, Leedu ja Eesti kaitsevõimet, sealhulgas õhukaitset, merejulgeolekut ja küberkaitset. Balti julgeolekualgatuse rahastamine ei ole lihtne rahaülekanne Balti riikide eelarvetesse. Pentagon kasutab seda Läti, Leedu ja Eesti kaitsevõime arendamise tagamiseks, sealhulgas USA-s toodetud sõjavarustuse, varustuse ja teenuste ostmise kaudu.

Baltic Security Initiative (BSI) loodi 2020. aastal eesmärgiga arendada Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet ja omavahelist koostalitlusvõimet. BSI kaudu on Eestile, Lätile ja Leedule kokku eraldatud 2025. aastal 231 miljonit, 2024. aastal 228 miljonit, 2023. aastal 225 miljonit, 2022. aastal 180 miljonit ja 2021. aastal 169 miljonit dollarit. Balti riikide vahel jagatakse BSI igal aastal erinevalt vastavalt võimevajadustele.

Lisaks BSI-le on läbi aastate Balti riikidele julgeolekuabi eraldatud USA välisministeeriumi toetusprogrammi Foreign Military Financing (FMF) kaudu. FMF-i kaudu on Eestile eraldatud 2025. aastal 17,5 miljonit, 2024. aastal 16,7 miljonit, 2023. aastal 19,3 miljonit, 2022. aastal 179,5 miljonit ja 2021. aastal 31,2 miljonit dollarit. Eesti 2022. aasta erakorraliselt suur FMF-i eraldis oli mõeldud mitmikraketiheitja HIMARS laskemoona soetamiseks.

Nii BSI kui FMF-i kaudu eraldatud raha on mõeldud USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste või väljaõppe hankimiseks. Lisaks HIMARS-i laskemoonale on USA julgeolekuabi eest soetatud integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetavat varustust, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sealhulgas Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme ning sõjameditsiinivarustust.