Üldise USA riigieelarve üle peetava vaidluse ja ummikseisu taustal toetasid senati mõlema partei liikmed neljapäeva hilisõhtul häältega 77:20 järgmise eelarveaasta riigikaitse volitusseaduse (NDAA) vastuvõtmist, vahendas väljaanne Kyiv Post.

Leht märkis, et otsust saab pidada oluliseks kinnituseks USA pühendumusest oma Ida-Euroopa liitlastele, mis annab Balti riikidele oluliselt tugevdatud julgeolekulubaduse ja pakub uusi vahendeid Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks.

NDAA heakskiit, mis annab loa 925 miljardi dollari suuruseks kaitse-eelarveks, tuli pärast kuu aega kestnud seadusandlikku ummikseisu kongressis ja hiljutisi julgeolekuintsidente Euroopas, sealhulgas Venemaa droonide ja hävituslennukite sissetungi NATO õhuruumi Poolas, Rumeenias ja Eestis.

Teatest ei selgu, kui suure summa NDAA Balti riikidele BSI-ga on määranud. Kuid suure tõenäosusega summa senisega võrreldes kasvab.

2023. aastal oli rahaeraldis Balti riikide julgeolekule ca 225 miljonit dollarit, 2024. aastal ca 228 miljonit dollarit ja 2025. aastal ca 231 miljonit dollarit.

USA Senati välissuhete komitee 12 liikme ettepanek, mis sai komitee heakskiidu tänavu märtsis, oli eraldada Balti riikidele aastatel 2026-2028 igal eelarveaastal 350 miljonit dollarit. Eesti kaitseministeeriumist öeldi ERR-ile, et see suurusjärk on õige. Seega oluliselt (kolmandiku võrra) suurem kui eelneval kolmel aastal.

"Senaatorite sõnum on selge: NATO idatiiva kaitsmine on Ameerika püsiv prioriteet," ütles üks senati kõrge ametnik Kyiv Postile.

Leht märkis, et NDAA peamine säte, mis on köitnud pealinnade tähelepanu Kiievist Tallinnani, on tugev kinnitus pühendumisele Balti julgeolekualgatusele ja lubadus selle kolmeaastaseks sihtotstarbeliseks rahastamiseks. BSI eesmärk on tugevdada NATO eesliinil olevate liikmete – Eesti, Läti ja Leedu – kaitset.

"See on palju tugevam pühendumus kui esindajatekoja versioon," ütles teine ​​kõrge ametnik Kyiv Postile, märkides, et senati versioon muudab programmi loomise ja ressurssidega varustamise lähitulevikus tõenäolisemaks, tugevdades Balti riikide kaitset Venemaa agressiooni vastu.

BSI fondid on olulised Balti riikide sõjavägede moderniseerimisel ning USA ja NATO vägedega koostalitlusvõime süvendamisel, mis on vajalik, arvestades Venemaa suurenenud aktiivsust piirkonnas.

Senati eelnõu annab ka konkreetselt loa mitmikraketiheitjate HIMARS tarnimiseks Balti riikidele, mis lihtsustab oluliselt Balti riikide kiiret relvastumist ja Ukraina toetamist, märkis Kyiv Post.

Senati otsus tuli vaid paar nädalat pärast seda, kui Venemaa hävitajad rikkusid Eesti õhuruumi. Senaator Michael Bennet nimetas seda intsidenti selgeks näiteks Venemaa jätkuvatest ohtudest NATO vastu.

Võeti vastu ka eraldi, kuid sellega seotud resolutsioon, milles mõistetakse selgesõnaliselt hukka Venemaa droonide hiljutised sissetungid NATO territooriumile, sealhulgas Poolasse ja Rumeeniasse, ning kinnitatakse ühemõtteliselt NATO 5. artikli pühendumust kollektiivsele enesekaitsele.

Seaduseelnõu heakskiit senatis näitab vabariiklaste ja demokraatide konsensust välispoliitikas, millele on oma mõju avaldanud Venemaa tegevus, märkis Kyiv Post.

Seaduseelnõu sisaldab ka muudatusettepanekut, mis nõuab 2002. aasta Iraagi sõja volituste viivitamatut tühistamist, mis on samm, mis nihutab ametlikult USA kaitsepoliitika fookuse Lähis-Idast eemale ja rohkem suunatuks Venemaalt lähtuvatele ohtudele.

Lisaks nõuab NDAA nüüd USA kaitseministrilt Venemaa halli tsooni tegevuste – sealhulgas sabotaaži ja desinformatsiooni – hindamist kongressile esitatavas iga-aastases aruandes.  

Senati toetuse saanud NDAA seaduseelnõu tuleb nüüd esindajatekojas heaks kiidetud eelnõu versiooniga kooskõlastada, et selle saaks jõustada.