"Kuna droon hävines kokkupõrke ja plahvatuse tagajärjel sedavõrd ulatuslikult, ei olnud säilinud osade põhjal võimalik selle päritolu usaldusväärselt kindlaks teha," ütles riigiprokurör Gardi Anderson.

Andersoni kinnitusel on prokuratuur teinud juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks võimalikud ja mõistlikud menetlustoimingud, kuid kogutud tõendid ei võimalda uurimist tulemuslikult jätkata ega kellegi vastutust tuvastada.

"Kui ilmneb uut teavet või tõendeid, mis võimaldavad juhtunu asjaolusid täpsemalt välja selgitada, saame menetlust uuendada," lisas Anderson.

Kaitsepolitseiameti hinnangul ei viidanud uurimise käigus kogutud teave, et drooni sattumine Auvere elektrijaama territooriumile oli Eesti vastu suunatud tahtlik tegevus.

"Nii kaua kui Venemaa jätkab agressiooni Ukrainas võib eeldada, et näeme sarnaseid juhtumeid veel. Droonid on sõjarelvad, nende leidmisel tuleb enese ja teiste turvalisuse hoidmiseks hoida distantsi ning leiust teavitada," rõhutas kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Andres Ratassepp.

Selle aasta 25. märtsi öösel kell 3.43 tabas droon Auvere elektrijaama korstent ning toimus plahvatus. Korsten sai kahjustada, kuid inimesed vigastada ei saanud ning elektrisüsteemi toimimist juhtum ei mõjutanud.

Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust plahvatuse tekitamise tunnustel.

Uurimise käigus kontrolliti muu hulgas versiooni, kas tegemist võis olla Ukraina drooniga, mis oli oma trajektoorilt kõrvale kaldunud. Selle kontrollimiseks suheldi Ukraina ekspertidega ja määrati ekspertiis. Kogutud teave ei võimaldanud drooni päritolu kindlaks teha.