Peaminister Benjamin Netanyahu on tihedas võitluses oma ametikoha säilitamise nimel teisipäevastel valimistel, olles kampaanias lubanud tagada iisraellaste turvalisuse. Koos oma parempoolsete liitlastega külastas ta rünnakupaika, et lubada veelgi karmimat joont Läänekalda relvarühmituste vastu.

Iisraeli sõjaväe ja sisejulgeolekuagentuuri Shin Bet ühisavalduse kohaselt otsivad julgeolekujõud sihtmärke ja kuulavad üle kahtlusaluseid, et "leida ja likvideerida terrori infrastruktuur" Hebroni piirkonnas, kust ründajad väidetavalt pärit olid.

Samuti "lammutatakse ebaseaduslikke ehitisi, mis võivad kokkupõrkekohas julgeolekuohtu kujutada," öeldi avalduses, lisades, et "terrorismivastased operatsioonid" on käimas kümnetes asukohtades.

Reede hilisõhtul avaldatud teates seisis, et operatsioon kestab eeldatavasti mitu päeva.

Rühmitus Hamas, võtmata rünnaku eest vastutust, kiitis reedest surmavat rünnakut kahe Iisraeli sõduri vastu kui kangelaslikku operatsiooni ja kutsus toetajaid üles korraldama neid veelgi.

Iisraeli väed lasid ründajad lõpuks maha.

Netanyahu tunnustas sõdureid "võimaliku suure rünnaku ärahoidmise eest" ja andis korralduse Läänekallas sulgeda.

Hebronit külastades ütles peaminister, et tema ja kaitseminister Israel Katz kaaluvad Juudeas ja Samaarias väga ulatuslikku Iisraeli Kaitsejõudude (IDF) operatsiooni, mida pole läbi viidud alates 1967. aasta sõjast.

"Esimese sammuna sisenevad Iisraeli väed naabruskonda, kust terroristid tulid, evakueerivad elanikud, käivad majast majja ja hävitavad terrori infrastruktuuri," ütles ta.

Tema sõnul rakendaks sõjavägi mudelit, mida on varem kasutatud põgenikelaagrites Läänekalda põhjaosas. Seal toimus 2025. aasta jaanuaris ulatuslik operatsioon, mis ÜRO andmetel sundis tuhandeid inimesi ümber asuma.

Iisraeli inimõiguste rühmitus B'Tselem kutsus üles avaldama kiiret rahvusvahelist survet, et takistada Iisraeli "kollektiivse karistamise plaane ja tegusid, mis võivad endast kujutada sõjakuritegusid".

ÜRO peasekretär António Guterres väljendas pressiesindaja vahendusel muret Iisraeli kehtestatud sulgemiste pärast, mis mõjutavad palestiinlaste elatist, ja kutsus üles lõpetama vägivalda mõlemal poolel.

Iisraeli paremäärmuslasest rahandusminister Bezalel Smotrich, kes töötab ka kaitseministeeriumis, kutsus üles korraldama Läänekaldal ulatuslikku sõjalist operatsiooni, mis oleks "täpselt nagu Gazas".

Ta ütles, et võimud "saadavad meie vaenlastele ühemõttelise sõnumi: kui te juutidega tüli norite, maksate te selle eest väga valusat hinda."

Rahvusliku julgeoleku minister ja paremäärmuslane Itamar Ben Gvir ütles, et Ramallah's asuv Palestiina omavalitsus tuleb laiali saata.

"On võimatu, et Juudeas ja Samaarias eksisteeriks võim, mis õhutab mõrvale, kutsub üles mõrvale ja töötab mõrva nimel," ütles ta ajakirjanikele.

Miski ei viita sellele, et Palestiina omavalitsus, mis teostab piiratud omavalitsust osades Läänekalda piirkondades, oleks seotud reedes rünnakuga.

Nii Ben Gvir kui ka Smotrich on Iisraeli asunduste häälekad pooldajad Läänekaldal. Asunduste arv on Netanyahu valitsuse ajal kasvanud, kuid need on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud.

Netanyahu lubas Hamasi terroriste jälitada kõikjal, lisades: "Teil pole kuskile peitu pugeda."

Iisrael lubas rühmituse hävitada pärast 2023. aasta 7. oktoobri rünnakut, mille tagajärjel hukkus Iisraeli ametlike andmete põhjal koostatud AFP kokkuvõtte kohaselt 1221 inimest. See oli riigi ajaloo ohvriterohkeim päev.