Tänane Postimees kirjutab, et santsukasti leidnud hobisukelduja Andrei Ossiptšuk tunneb end hoolimata 4000-eurosest leiuautasust tüssatuna, sest leiutasu sai ta 143 mündi eest, kuigi münte oli kastis 218.

Ossiptšuki sõnul tõi ta Tallinna lahest santsukasti leides osa asju merest välja ja andis muuseumile teada leiu koordinaadid ning kasti koos ülejäänud leidudega tõid maale muinsuskaitse tellitud tuukrid.

"Mulle öeldi, et see, mille välja tõin, on minu leitud, aga kasti jäänud leiud on nagu teine pool leiust ja leiutasu antakse ainult esimese poole eest," sõnas leidja.

Muinsuskaitseameti nõunik Maili Roio kinnitas ERRi uudisteportaalile, et leiuautasu määramisel arvestati kõiki asjaolusid. "Ekspertnõukogu toimumise ajaks olid teada ka need leiud, mis tulid kastist välja pärast puhastamist ning leidu vaadati tervikuna."

Roio sõnul ei olnud kastis ainult mündid, vaid seal olid ka arheoloogiliste leidude poolest väga huvitavad nahast esemete jäänused jne. "Vette jäi veel kast ise ja seal olid sellised asjad, mida silmaga kohe vees ei ole näha, need tulid puhastamisel välja, näiteks kaks nõela. Pisikesi leide tuli juurde ja need olid ka autasu otsustamise ajaks kõik teada," märkis ta.

"Võib öelda, et kui vette ei oleks enam mitte midagi jäänud, siis seda leiuautasu ei oleks saanud ka määrata. Kuna leiukohta ikkagi jäi tõendusmaterjali, siis tänu sellele leiuautasu sai ka maksta," lisas Roio.

Ta tuletas meelde, et kui inimene arvab olevat leidnud midagi väärtuslikku, näeb seadus ette, et leiukoht tuleb puutumata jätta ning anda sellest teada muinsuskaitseametile."Ei tohi rikkuda
leiukonteksti, see on leiu kohta infot sisaldavat ümbrust jm asjaolusid " sõnas Roio.

"Siis tulevad kohale arheoloogid ja fikseerivad leiu ning selle loodusliku ja inimtegevuse tagajärjel tekkinud ümbruse. Isetegevuse tulemusena päris palju informatsiooni lihtsalt hävitatakse teadmatusest. Seal kasti juures, nagu ka hiljem selgus, oli palju pisikesi leide, nii
et kui leidja oleks ise seal edasi tegutsenud, siis oleks see kõik nähtavasti kaduma läinud," rääkis nõunik.

Roio sõnul andis Ossiptšuk leiust suhteliselt õigel hetkel teada. "Meil oli võimalik nii mõndagi uut infot juurde saada ja seda situatsiooni dokumenteerida."