15 laevavrakki said kaitse, et traalpüük neid ei hävitaks
15 Eesti merealal paiknevat ja vähemalt saja aasta vanust laevavrakki on nüüd tunnistatud kultuurimälestiseks ja võetud ka riikliku kaitse alla.
Läänemere sügavuses valitseb pimedus, mida lõikavad vaid uurijate allveerobotite valgusvihud. Äsja riikliku kaitse alla võetud 15 vraki seas peitub mitmeid haruldasi leide. Merearheoloog Ivar Treffner rääkis, et Läänemere põhjas on näiteks Saksa Esimese maailmasõja aegne torpeedopaat, mis on üle 70-meetrine laev ehk põhimõtteliselt hävitaja.
Kokku on Eesti vetes praegu avastatud üle 700 vraki, millest umbes 100 on muinsuskaitse all. Arheoloogide sõnul on see aga alles jäämäe tipp, sest Läänemere sügavustes ootavad oma loo jutustamist veel sajad leidmata laevad. Muinsuskaitselise mälestise staatuse saamiseks üks kindel kriteerium on see, et vrakk peab olema vähemalt saja aasta vanune.
Vrakk peab olema oluline teabeallikas
Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio rääkis, et üks oluline kriteerium on ka vraki potentsiaal teabeallikana. "Ta annab teavet, mida kirjalikest allikatest võib-olla isegi ei leia," selgitas Roio.
Ta nentis, et mere põhjas on erineva säilivusastmega vrakke: kõige vanem vrakk on 15. sajandist, noorim jääb 20. sajandi algusesse. Iga säilinud vrakk kõneleb tolleaegsest ehituskunstist ja merekaubandusest, ent mis viis need laevad omal ajal põhja?
Treffner nentis, et vanemate identifitseerimata laevade puhul saab ainult oletada, et oli näiteks torm. "Teame näiteks Successi puhul, et ta sõitis algul madalikule, sai lekke ja üritas siis Tallinnasse tulla, aga ei vedanud välja," sõnas ta. Üks laev sõitis aga hoopis miini otsa. "Oli sõjaaeg ja läks põhja," sedastas Treffner.
Läänemere põhjas on üks maailma paremini säilinud laevavrakkide muuseume. 15 vrakki on lebanud põhjas üle saja aasta ning nüüd on riigi ülesanne tagada, et inimtegevus neid ka edaspidi ei hävitaks.
Läänemeri on hapnikuvaene ja bakteriaalsed protsessid aeglustunud
Treffneri sõnul on Läänemeri on hapnikuvaene, mis tähendab, et kõik bakterateriaalsed protsessid on aeglustunud. "Täna veel ei ela meie vetes laevaoherd ehk see uss, kes krõmpsutab kõik puidu ära," nentis ta.
Merealade tihenev kasutus seab pärandi ohtu. Aastakümneid on vrakke ohustanud just merel toimuv igapäevane püügitegevus. Roio sõnul on Eesti vetes kõige hävitavam tegevus olnud kalapüük, traalimine, mis on vrakke lõhkunud.
Lisaks kalavõrkudele tõmbavad saladuslikud vrakid ligi sukeldujaid. Rootsis on tabatud allveeröövleid, kellele määrati vanglakaristus. Eestis oli viimane registreeritud vrakirüüstamine neli aastat tagasi. Eestis kedagi rüüstamise eest reaalselt vangi saadetud ei ole.
Nendele 15 vrakile kehtestatakse ametlik kaitsevöönd. Sellega seatakse konkreetsed tegevuspiirangud, näiteks keelatakse mälestise kaitsevööndis traalpüük. Kaitse alla võtmine ei keela mereala kasutamist, kuid riik seab arendajatele tingimuse hoida rajatised ja ehitustööd vrakist ohutus kauguses, et vältida nende kahjustamist või hävimist.
Toimetaja: Merilin Leetna









