Teiste seas pääses vabadusse ka Mikola Statkevitš, kes vangistati pärast Lukašenko vastu kandideerimist 2010. aasta presidendivalimistel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lukašenko on riiki juhtinud juba üle 20 aasta. Järgmised presidendivalimised toimuvad Valgevenes oktoobris, kus riigi praegune juht ka kandideerib.

"Ma ei arvanud, et Lukašenko julgeb mind enne valimisi vabastada, aga ehk sai tal raha otsa. Pealegi on võimude jaoks kõik hea. Nad on osavalt tegelenud valimiste korraldamisega. Täna on opositsioon ummikus. Me ei saa valimisi boikoteerida ja samas toetada ka ühtki kandidaati," kommenteeris vabastatud opositsiooniliider Mikola Statkevitš.

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet teatas oma kommentaaris, et Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko otsus vabastada kuus meelsusvangi on oluline eeldus Euroopa Liidu ja Valgevene suhete ning seal hulgas Eesti ja Valgevene suhete paranemiseks.

Paeti sõnul on meelsusvangide vabastamine kauaoodatud areng ning EL on seda pidevalt nõudnud. "See otsus vahetult võib anda nüüd tõuke EL-i ja Valgevene suhete edasiseks arenguks. Samas on see näide, et EL-i järjekindlus ning sanktsioonid avaldavad mõju," ütles ta.

Paet lisas, et Valgevene suhted Venemaaga on muutunud järjest keerulisemaks ning ka majandusolukord raskemaks, mis sunnib samuti Lukašenkot astuma samme EL-iga suhete parandamise suunas. "On oluline, et Valgevenes suureneks ühiskonna vabadus ning riik võtaks selge suuna demokratiseerumisele ja inimõiguste austamisele. Et Valgevenest saaks euroopalik riik. Meelsusvangide vabastamine vahetult enne kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päeva on oluline samm selles suunas," sõnas Paet.