President Trump ütles esmaspäeval, et Washington töötab kokkuleppe kallal, et osta Valgevenest kaaliumväetist odavamalt, kui USA praegu Kanadale maksab. Kavandatav kokkulepe on tekitanud küsimusi selle kohta, kuidas võiks väetis jõuda rahvusvahelistele turgudele ajal, mil EL-i piirangud Valgevene kaupadele on endiselt jõus.

"USA töötab Valgevenest kaaliumväetise ostmiseks sõlmitava massiivse kokkuleppe kallal," teatas Trump postituses sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social. "Hind oleks märkimisväärselt madalam kui see, mida me praegu Kanadale maksame – väga hea uudis meie põllumeestele ja karjakasvatajatele."

Kaalium aitab parandada taimede vastupanuvõimet haigustele ja saagi kvaliteeti ning ka suurendab saagikust.

Trumpi teade annab märku, et Washington on valmis kasutama alternatiivseid tarnijaid hoovana oma kaubandusvaidlustes Kanadaga, mis varustab USA-d valdava enamiku kaaliumväetise impordist. See võib tähendada ka Washingtoni ja Valgevene suhete edasist soojenemist pärast sanktsioonide tühistamist.

Lukašenko, kes on Venemaa lähedane liitlane, ütles 11. septembril, et tema riik alustab pärast USA sanktsioonide tühistamist taas kaaliumväetise müüki USA-le.

Valgevene ja Venemaa on suured kaaliumväetise tootjad, kuid neile Ukraina ründamise eest kehtestatud sanktsioonid ning Läänemere rannikul asuva Leedule kuuluva Klaipeda sadama sulgemine nende jaoks on muutnud väetise tarne Venemaa kaudu ja Arktika kaudu USA-sse kalliks. USA impordi endiselt kaaliumväetist Venemaalt, kuid valdav enamik tarnetest pärineb siiski naaberriigist Kanadast.

Leedu: praegu ei ole aeg leevendusteks

Euroopa Liidul ei ole põhjust Valgevene-vastaseid sanktsioone leevendada, ütles Leedu välisminister Kęstutis Budrys esmaspäeval, põhjendades seda sellega, et Lukašenko valitsus jätkab teisitimõtlejate represseerimist, inimõiguste rikkumist ja Venemaa sõja toetamist Ukrainas.

Budryse kommentaarid tulid nädal pärast seda, kui Trumpi administratsiooni esindaja John Coale käis Minskis läbi rääkimas osade Valgevene poliitvangide vabastamise üle vastutasuks mõningate sanktsioonide tühistamise eest. See on viimane etapp aasta kestnud kõnelustes kahe poole vahel.

Kolmapäeval kritiseeris võimalikku väetiselepet, mis nõuaks Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumist, ka ka Leedu presidendi Gitanas Nausėda riikliku julgeoleku nõunik.

"Igal ELi sanktsioonide rikkumisel oleks lisaks õiguslikule ja rahalisele ka moraalne aspekt. [...] See oleks omamoodi moraalne alandus," ütles Deividas Matulionis Leedu rahvusringäälingule LRT.

Leedu välisminister Budrys ütles kolmapäeval LRT-le, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa üksikult USA ja Valgevene tehingus osaleda.

"See, mis toimub USA ja Valgevene vahel, on kahepoolne suhe, nende riikide omavaheline suhe. USA sanktsioonide tühistamine ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu tegevuse ega selle sanktsioonipoliitikaga. Seetõttu käsitleme seda, olles sellest teada saanud meedia kaudu, kahepoolsete suhete küsimusena, mis meid otseselt ei puuduta," ütles Budrys intervjuus Leedu rahvusringhäälingu portaalile LRT.

Ta märkis, et teavitas USA ametnikke sellest, et kehtiv sanktsioonirežiim keelab Euroopa Liidu riikidel mitte ainult Valgevene väetiste impordi, vaid ka tingimuste loomise nende transiidiks läbi oma territooriumi.

"Pole tähtis, kellele kaaliumväetis kuulub, pole tähtis, millised ettevõtted seda tarnivad, ega ka see, millises riigis need ettevõtted on registreeritud. Valgevenes kaevandatud kaaliumväetis ei saa jõuda Euroopa Liidu territooriumile," rõhutas Leedu välisminister.

"Puudub alus rääkida sanktsioonide võimaliku läbivaatamise võimalusest. Täna ei näe ma põhjust selle üle arutleda," lisas Leedu esidiplomaat.

Tema väitel "on kõik USA katsed Valgevenega suhteid leevendada toonud kaasa Minski agressiivsema käitumise NATO riikidega piirneval alal".

Leedu peaminister Mindaugas Sinkėvičius ütles omakorda LRT-le, et Leedu ei ole seni saanud USA-lt taotlust lubada transiiti läbi riigi territooriumi.

"Leedut ei ole seni sellistest kokkulepetest teavitatud, juhul kui sellised kokkulepped üldse olemas on," rõhutas ta.

Leedu on ka varem öelnud, et ei soovi Valgevene kaaliumväetise transiidi taastamist läbi oma territooriumi seni, kuni EL-i sanktsioonid kehtivad. Enne sanktsioonide kehtestamist transporditi Valgevene väetist läbi Leedu Klaipėda sadama. USA on pärast omaenda sektoraalsete sanktsioonide tühistamist eraldi otsinud võimalusi Valgevene kaaliumväetise hankimiseks, samal ajal kui EL-i piirangud on endiselt jõus.

USA diplomaatiline tegevus Valgevene suhtes on Euroopas tundlik teema, sest seda riiki karmikäeliselt alates 1994. aastast valitsenud Lukašenkost on lääneriigid pikka aega eemale hoidnud ning ta laialdaste sanktsioonidega suuresti isoleerinud, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

"Loomulikult eelistaksime sanktsioonipoliitikat koordineerida, sest see on kõige tõhusam viis seda teha, kuid EL-i sanktsioonipoliitika on mõnevõrra erinev," ütles Budrys esmaspäeval Reutersile ÜRO Peaassambleel antud intervjuus. "Me ei näe põhjust, miks meie seisukoht Valgevene suhtes peaks leevenema, kuna Valgevene ei muuda oma käitumist."

Sellised kommentaarid rõhutavad USA ja Euroopa lähenemise kasvavat erinevust Valgevene suhtes, märkis Reuters.

Kuigi Budrys tervitas vangide vabastamist – tema sõnul on neid Valgevenes endiselt umbes 1000 – ning ütles, et Vilnius jätkab vabastatud vangidele abi andmist, leidis ta, et EL peaks jätkama surve avaldamist nii Valgevene kui ka Venemaa valitsusele, kuna sanktsioonid on tema hinnangul endiselt tõhusad.

"Me näeme, kuidas Lukašenko püüab leida võimalusi neist [sanktsioonidest] vabanemiseks, mis tähendab, et peame jätkama," ütles ta. "Meie poolt peame olema väga täpsed ja jätkama seda, mis toimib, ning selleks on režiimile avaldatav surve," ütles ta.

Leedu välisminister lisas, et Minsk kujutab endast EL-ile jätkuvalt julgeolekuohtu ja süüdistas Valgevenet EL-i liikmesriikide vastu suunatud hübriidrünnakute korraldamises. Ta tõi näiteks rändevoogude ärakasutamise relvana, mis mõjutab eelkõige Leedut, Poolat ja Lätit, samuti salakaubaveooperatsioone, õhupallide sissetungi ja muud tegevust, mille eesmärk on Euroopa julgeolekut õõnestada.

"Nad on üks peamisi hübriidtegevuse allikaid Euroopa Liidu vastu," ütles ta.

EL-i praegune Valgevene-vastaste sanktsioonide raamistik kehtib 2027. aasta veebruarini.

Leedu tervitaks Valgevene eemaldamist Venemaast

Matulionise sõnul tervitaks Leedu mis tahes USA jõupingutusi, mis võiksid vähendada Valgevene sõltuvust Venemaast, kuigi ta hoiatas, et pärast enam kui kolme aastakümmet Lukašenko võimulolekut oleks sellist muutust keeruline saavutada.

"Kui ameeriklastel õnnestuks Valgevene Venemaast eemale tõmmata, oleks see loomulikult põhjapanev muutus ning me soovime neile edu," ütles ta. "Kuid me näeme, et see on keeruline."

Ta märkis, et Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene väetisele peaksid praeguse seisuga lõppema veebruari lõpus, kui neid ei pikendata, mis võib lähikuudel olukorda muuta.

Matulionis lükkas samuti tagasi spekulatsioonid, nagu oleks USA vägede naasmine Leetu seotud Valgevene kaaliumväetise transiidi võimaliku taastamisega.

Selle asemel ütles ta, et Washingtoni otsus saata enne USA vägede Euroopas toimuva laiema ülevaatuse lõpuleviimist Leetu uus väekontingent näitab Leedu pühendumust Atlandi-üleste suhete arendamisele.