Lendorav elab sellistes metsades, kus leidub talle pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks piisavalt õõnsustega puid, peamiselt haabasid, mistõttu on tähtis roll lendorava elus täita just vanadel metsadel. Paraku on raiesurve vanadele haavikutele väga suur, mistõttu on lendoravate pesitsusalad raiete tõttu killustunud.

MTÜ Noored Rohelised esindajad käisid eile Ida-Virumaal tutvumas olukorraga ning nende sõnul olnud seis õõvastav. "Inimtühi ala, metsad on alles ainult teede ääres - peenike riba metsa, mille taga on ainult raielank ja lagendik," kirjeldas nähtut lendoravate kaitseks allkirju kogunud Züleyxa Izmailova MTÜ-st Noored Rohelised ETV saates "Terevisioon". Izmailova selgitas, et metsad kuuluvad erinevatele omanikele: on nii eraomanikud, RMK kui ka suurkorporatsioonid.

Allkirjadega varustatud petitsiooniga soovitakse mõjutada Eesti energiapoliitikat laiemalt. "Et me ei põletaks massiliselt puitu ja põlevkivi, mis laastab loodust," võttis Izmailova eesmärgi kokku. "Loodame, et Eesti võtab rohkem kasutusele taastuvenergia allikaid. Märkimisväärne, et aastal 2016 meie riigil polegi veel plaani põlevkivist ja teistest sellistest energiaallikatest loobumiseks. Peaks mitte enam mõtlema, vaid juba tegutsema," oli Izmailova sõnum.

Noorte Roheliste esindaja kinnitas, et lendorav on vaid üks kümnetest liikidest, kes lageraie tõttu ohtu on sattunud. Seetõttu on lendorav nö maskott, kelle nimel kaitstakse ka teisi liike.

Digiallkirjastatud pöördumine on adresseeritud riigikogule, Vabariigi Valitsusele, keskkonnaministeeriumile ja riigikogu keskkonnakomisjonile.