Lendoravate kaks esimest elektriliinide alust liikumiskoridori rajati Alutaguse valda. Kaitsealuse loomakese omalaadsete ülekäiguradade asukohad valis RMK välja seniste vaatlusandmete põhjal.

"Ühelt poolt on näha, et nad levivad Narva jõe ääres mööda Peipsi põhjarannikut ja selle elektriliini vahelist metsa mööda. Teisel pool liini on vähem asustatud elupaiku kui võiks olla. Seepärast tundubki, et lendorav liigub mööda liiniäärset metsa, otsib sobivat kohta ja juhuslikult mõnikord on üle läinud. Nende koridoridega, me loodame, tekib lendoraval sagedamini mõte või otsus, et ta ületab liini," rääkis RMK elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.

Eleringi ja RMK lepingu kohaselt jääb ühe liikumiskoridori suuruseks umbes 30 meetri laiune ja 80 meetri pikkune ala. Sinna ei saanud väga kõrgeid puid istutada.

"Me saame panna äärtesse kuni 10 meetri kõrguseks kasvavaid liike: toomingas, pihlakas, remmelgas. Liini alla paneme selliseid liike, mis kasvavad maksimaalselt kolme meetri kõrguseks: erinevad pajuliigid ja paakspuu," ütles Pensa.

Elering omalt poolt tagab, et istutatud puid liinihoolduse ajal ei eemaldataks.

"Meie eesmärgiks on umbes korra kolme kuni viie aasta jooksul liinide koridore puhastada. Oleme enda hooldustöötajad kurssi viinud selle projektiga ning nüüd, kui istutamine on aset leidnud, viime täiendavalt konkreetses asukohas nad kurssi sellega, et sealt taimestikku ei eemaldataks," lausus Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Kahe liikumiskoridori rajamine läks maksma ligemale 10 000 eurot. See on osa kaheksa-aastasest Soome ja Eesti lendoravate elu parandavast ühisprojektist. Kui liikumiskoridorid end õigustavad, siis on tulevikus kavas neid veel rajada.

Projekti juhtpartner on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineerib Keskkonnaamet ning lisaks on projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 5 Eestist (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo). Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid. Projekti tegevusi viiakse ellu aastatel 2018 – 2025.

Euroopa Liidu riikidest elabki lendorav ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendoravat säilinud veel piiratud alal Ida- ja Lääne-Virumaal ning Jõgevamaal, peamiselt on tema elukohad tuvastatud Alutaguse metsades.