"Tunnen, et mind on ebaõiglaselt töölt lahti lastud. Tunnetan ka seda, et Järva-Jaani gümnaasiumi õpilastelt on nende õpetaja ebaõiglaselt ära võetud. Kordan veelkord, konflikte õpilaste ja lastevanematega õpetamise osas mul ei ole," ütles Dieves ERR.ee-le.

Tema kinnitusel ei ole ka koolidirektor Raigo Prants talle õppemetoodika osas etteheiteid teinud.

"Seega on selge, et minu vallandamise tagamaad on ideoloogilised – ma ei saa nõustuda minu vallandamisega põhjusel, et osalesin kodanikuna ühiskondlikus diskussioonis, väljendades Õhtulehes avaldatud artiklis oma seisukohti," kinnitas Dieves.

Ajalooõpetaja märkis, et kuigi ühelt poolt on juhtum seotud tema isikuga, siis on probleemil ka tunduvalt olulisem ja põhimõttelisem tasand.

"Olen väga mures, et meie ühiskonnas võtab järjest laiemalt maad teatav ideoloogilise diktatuuri kliima ja hirmuõhkkond, mille tõttu paljud inimesed ei julge enam häbimärgistamist või otsest represseerimist, näiteks vallandamist, kartes ideoloogilisest peavoolust väljapoole jäävaid seisukohti väljendada ning on hakanud aktiivselt tegelema enesetsensuuriga," nentis Dieves.

"Sellises olukorras tõuseb esile väga tõsine küsimus – kas Eesti vabariigis kehtib sõnavabadus või mitte? Kui inimesi saab vallandada pelgalt selle pärast, et nende poolt viisakalt ja kultuurselt väljendatud seisukohad on ideoloogiliselt ebameeldivad, siis oleme ühiskonnana jõudnud olukorda, kus sõnavabadusega on lood väga halvad," märkis ta.

Dieves otsustas olukorrale hinnangu saamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni, samuti võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri poole.

"Ootan neilt kõigilt objektiivset arvamust antud juhtumi osas ning loodan, et õigluse jaluleseadmise teel saan aidata seista vastu ühiskondliku vabaduse allasurumisele Eesti vabariigis," ütles Dieves ja lisas, et on valmis oma õiguste ja vabaduste ning sõnavabaduse kui ühe ühiskonna alusväärtuse kaitseks pöörduma ka kohtusse.

Dievese sõnul kaitseb veendumuste ja arvamuste omamise õigust põhiseaduse mitu paragrahvi.

"Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma," ütles Dieves ja lisas, et õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele kaitseb ka põhiseaduse § 12, mis keelab diskrimineerimise poliitiliste ja muude veendumuste tõttu.

"Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. Väljendusvabadust, kui keskset vabadusõigust kaitseb põhiseaduse § 45. Kõiki neid demokraatliku ühiskonna alusväärtusi on minu vallandamisega rikutud ning kavatsen nii enda kui teiste väljendusvabaduse kaitseks välja astuda," kinnitas Dieves.

8. juunil ilmus Õhtulehes kahe lapse isa, ajalooõpetaja ja Konservatiivse Rahvaerakonna liikme Priit Dievese artikkel “Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!”, milles ta arutles eesti rahva demograafiliste probleemide ja laste saamiseks vajalike tingimuste üle.

Samal päeval vallandati Dieves väidetavalt tema tõekspidamiste tõttu ametist.

Koolidirektori kinnitusel on õpetaja Dievesega olnud mitmeid probleeme

Raigo Prants ütles ERR.ee-le, et töölepingu üles ütlemise käskkirjas on selgelt välja toodud, et tegu polnud esimese korraga, kui õpetaja käitus ebaeetiliselt või õpetajale kohatult.

"Selle õppeaasta jooksul on Dieves saanud kaks hoiatust õpetajale ebaeetiliselt või kohatult käitumise tõttu. Keerulisi intsidente on olnud rohkem," nentis Prants.

Tema sõnul puudutas üks juhtumitest, mille eest Priit Dieves sai hoiatuse, tunnis õpilasega ebaadekvaatselt ja ebapedagoogiliselt käitumises. "Juhtum päädis tõsise konfliktiga, mille lahendamiseks oli kool sunnitud kutsuma kokku ümarlaua, kus osalesid kooli direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, noorsoopolitseinik, piirkonnapolitseinik ning õpetaja Priit Dieves," kinnitas direktor.

Tema sõnul on kool olnud oma kommentaarides üldsõnaline, et vältida õpetaja Dievese eraeluliste andmete avaldamist, kuid juhtumi vastu on tekkinud väga suur avalik huvi ning Priit Dievese enda välja toodud väited ja seigad vajavad selgitamist.

Prants lisas, et juba mainitud intsidendile järgnes väikese vahega teine juhtum, kus õpetaja käitus õpilasega ebaväärikalt ning tegeles kiusamisega, mis ulatus põhikoolist gümnaasiumisse.

"Priit Dievesel oli õpilasega 6. klassis konflikt, kus õpilane oli naljatledes vastanud ajalootunnis Aleksander Suure pojana Aleksander Väikest. Dieves noris õpilast antud teemal põhikooli viimases klassis ning jätkas sellega ka gümnaasiumiastmes, kus ühel hetkel sai õpilasel õpetaja üleolevast ja ebameeldivast käitumisest villand. Õpilane pärast järjekordset norimisintsidenti tunnist ning pöördus probleemiga sotsiaalpedagoogi poole," rääkis Prants.

Tema sõnul määras koolijuht antud juhtumi eest Dievesele hoiatuse. "Tegu oli õpetajapoolse pikaajalise kiusamisjuhtumiga. Ümarlaual politsei ja sotsiaaltöötajatega, kus arutati esimest, väga tõsist intsidenti ning teist, kiusamisjuhtumit, leidis Dieves, et kõikide probleemide tekkimises on süüdi õpilased ning käitus seal väga üleolevalt," kinnitas Prants.

"Eelmise aasta lõpus toimus koolis intsident, mille tulemusena õpilased lahkusid Dievese korraldatud arutelult, kus Dieves esitas õpilastele eetiliselt vastuvõetamatuid seisukohti ning kritiseeris õpilasi nende seisukohtade eest. Samuti esitas Dieves tunnis tõendatult ühte rahvust oluliselt alandavaid seisukohti. Kahjuks pole paljusid juhtumeid võimalik detailsemalt avada, kuid rõhutame üle, et Priit Dieves on olnud pidevas konfliktis kooli ning sealhulgas oma õpilastega rohkem kui aasta," kinnitas koolidirektor.

Koolidirektori hinnangul pole Priit Dievese käitumine koolis olnud kindlasti õpetajale kohane ning käesoleval juhul on tegemist õpetaja kutse-eetika rikkumisega, mis on väljendunud mitmes erinevas intsidendis.

"Õpetaja Priit Dievesele on kooli juhi ja juhtkonna ning koolipidaja poolt antud korduvalt võimalusi oma käitumise ning tegevuse parandamiseks. Dieves ei ole nendest ettekirjutustest lähtunud. Eeltoodud asjaoludest ning koolis aset leidnud erinevatest ilmingutest, et õpetaja Dieves ei suuda jääda alati tolerantseks, käituda õppetöös õpetaja kutseetikat järgides, leidis kooli juhtkond, et kaitsmaks õpilasi õpetajapoolse edasise ebaadekvaatse käitumise vastu ja tagades kooli õppekava korrektne täitmine, ei ole meil võimalik jätkata koostööd õpetaja Dievesega," tõdes Prants.

Haridusministeerium toetab kooli seisukohta

Haridusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver märkis Dievese vallandamist kommenteerides Õhtulehele, et kool peaks kaaluma inimese sobivust õpetaja ametikohale, kui ta väljendab seisukohti, mis lähevad otseselt vastuollu koolihariduse, eetiliste ning põhiseaduslike printsiipidega (rassistlikud, diskrimineerivad, seksistlikud vms seisukohad).

"Antud juhul oli ka arvamuse juurde selgelt lisatud, et seisukohti väljendatakse muu hulgas ka õpetajana. Siin tuleb arvestada õpetaja ametieetikat, õppekavas kirjeldatud alusväärtusi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevaid üldhariduskoolide alusväärtusi. Artiklis väljendatud seisukohad, näiteks et naised ei peaks tegelema eneseteostusega enne laste saamist või alla 27aastane lastetu naine on „ühiskondlikult kahjulik element“ jne, lähevad vastuollu nende kõigiga. Lisaks on artiklis väljendatud seisukohad konfliktis sotsiaalainete õppe- ja kasvatuseesmärkidega, mida ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja peaks tunnis edasi andma," ütles Mikiver.