Orban selgitas, et USA Demokraatlik Partei toetavat migratsiooni ja riikide üles ehitamist üle kogu maailma, samas kui Ungari - nagu ka Trump - on sellise poliitika vastu ning seega "on ka selge, kus Ungari huvid paiknevad", vahendasid Reuters, The New York Times, Express jt.

Orban on ka varem Trumpi välis- ja julgeolekupoliitiliste avalduste kohta positiivseid märkusi teinud.

Näiteks ütles ta eelmisel nädalal Rumeenia ungarlastele peetud kõnes, et kuigi ta pole Trumpi nimel kampaaniat tegemas, poleks ta osanud viimasest paremini sõnastada seda, mida ka Euroopa praegu vajab - ehk migratsiooni piiramist, terrorismivastast koostööd ja nn demokraatia ekspordi lõpetamist.

"Kui me jätkame seda, et eelistame demokraatiat stabiilsusele piirkondades, kus me suure tõenäosusega läbi kukume, loome me juurde ebastabiilsust, mitte demokraatiat," rääkis ta ja tõi näideteks lääneriikide sammud Egiptuses ja Liibüas.

Samuti märkis ta, et kuigi ta pole ükskõikne Türgi inimõiguste olukorra suhtes, on kõige olulisem nimetatud riigi stabiilsus.

"Kui minu käest küsitakse, mida ootab Ungari praegu Türgilt kõige rohkem, siis esimese asjana mainiksin ma stabiilsust. Kui Türgi peaks muutuma ebastabiilseks, saabuks sealt regioonist Euroopa suunas kümneid miljoneid inimesi ilma mingi valiku, taustauuringute ja kontrollita," rääkis Orban.

Lisaks sõnas euroskeptikust Orban, et Euroopa praeguste probleemide peamiseks põhjuseks polevat niivõrd islamimaailm, vaid Euroopa Liidu juhid. "Me peame selgeks tegema, et meie probleem ei tulene Mekast, vaid Brüsselist."

Euroopa Liit ja USA on viimastel aastatel aga kritiseerinud Orbanit Ungari õigussüsteemi ja meedia liigses kontrollimises. Kui tollane välisminister Hillary Clinton 2011. aastal Ungarit külastas, väljendas ta muuhulgas muret valitsuse korruptsiooni ja kohtute ning meedia piiratud sõltumatuse teemadel.

Lisaks on Orbanit ja nüüd ka Trumpi süüdistatud selles, et nende hoiakud Venemaa suunal on liigselt Kremli-sõbralikud.